Vaade: tants fosforiidi ümber kogub taas hoogu

Andres Tohver. Foto: Ain Liiva

Fosforiididžinn pisteti Eestis pudelisse eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate teisel poolel, kui protestilaine survel, mida nimetatakse fosforiidisõjaks, külmutati plaan rajada Lääne-Virumaale fosforiidikaevandus. Sellega hoiti ära suur kahju keskkonnale ja ka piirkonna venestumine.

Kuid 2018. aastal alustati uuesti fosforiidiuuringutega. Praeguseks on jõutud sinnamaale, et Eesti geoloogiateenistus hakkab kevadsuvel võtma tööstuslikke fosforiidiproove. Nagu see sõnaühend ütleb, ei ole tegemist pelgalt akadeemilise klaaspärlimänguga kusagil elevandiluutornis, vaid eesmärk on uurida fosforiidi kaevandamise ja rikastatud fosforiidi tootmise võimalusi Aru-Lõuna ja Aru-Põhja karjääri piirkonnas, kus seni on toodetud lubjakivi, kuid mis on osa suuremast Toolse fosforiidimaardlast.

Läbirääkimiste pidamine üheksa tööstusettevõttega võib pealtnäha tunduda süütu ettevõtmisena. See käib ju Teamsi vahendusel. Firmad ei ole oma tehnikat veel Aru karjääride piirkonda saatnud. Ometi on selles kõiges teatavat hõngu, fosforiidisõja tagasikeeramise hõngu, mis võib juba lähitulevikus viia fosforiidikaevanduse loomiseni Toolse maardla piirkonnas tuhandetel hektaritel.