RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialisti Margus Pensa sõnul tingis liikumiskoridoride loomise lendorava senine levikumuster.
"Näeme elupaikade inventuuri põhjal, et Ida-Virumaal kaldub lendorav levima mööda suhteliselt kitsast maariba Narva jõe ja Peipsi järve ning elektriliinide vahel. Samas leidub selles piirkonnas talle asustamiseks sobivat vana metsa laiemalt, kuid ilmselt on üheks takistuseks just kõrgepingeliinidealune ala. Lendorav on küll suuteline maa peal edasi liikuma, aga lagedal alal on suurem oht langeda kiskjate saagiks. Seetõttu eelistab ta liuelda mööda puid, mis kulgevad elektriliini kõrvalt, ja teisele poole liini metsadesse ta suunduma ei hakkagi," selgitas Pensa lendorava käitumist.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/01/05/15816067t1hc9ec.jpg)