Eestlased alustasid vastupealetungi, peagi aeti punased välja Tapalt ja Rakverest

Soomusrong nr 2, mis osales ka Tapa ja Rakvere vabastamisel, Valga raudteejaamas. Foto: Vikipeedia/Võrumaa muuseum/autor teadmata

"Vaenlane on taganemisel ja meie peame kiiresti seda oma kasuks tarvitama ja edasi tungima, et lõpulikult tema jõudu murda. Esimese diviisi ligem ülesanne on Rakvere oma alla võtta," telegrafeeris sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner 1919. aasta 9. jaanuaril kindral Aleksander Tõnissonile, Viru rinde ülemale.

Täna 105 aastat tagasi algas vabadussõjas Eesti vägede üldpealetung. Vabadussõda oli Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920. 

​Alguses saatis sõjaedu bolševistliku Venemaa vägesid, kes jõudsid oma pealetungiga Kehra lähistele. Seal said Eesti väed aga rinde pidama ning juba 5. jaanuari õhtupoolikul sõitis kapten Anton Irw oma soomusrongiga Aegviidu raudteejaama. 6. jaanuaril võeti tagasi Jäneda ja 7. jaanuaril Lehtse. Samal päeval algas Eesti vägede ulatuslik pealetung ka Lõuna-Eestis.