Ametnike hämamine on hämmastav ja inimesi on väga kerge segadusse või koguni paanikasse ajada. Ja mis tavalistest autoomanikest rääkida, ka rehvitöökodades ei mõistetud, mis sellel kevadel toimub. Raadios ütles kommentaator, et õnneks säilitasid paljud siiski terve mõistuse.
Mis nende kastide viisi kokku ostetud kanamunadega peale hakatakse, ei oska öelda. Võib-olla külmkapis seisavad õige kaua, kui sinna mahuvad, ei tea. Koorevõid läks näiteks omal ajal küll väga palju raisku. Üleskutsetel mõistlikkusele pole mingit mõju.
Viimastel aastatel on naastrehvide kasutamise aega (arvestades meie aprillikuu heitlikke ilmasid) üheselt ja selgelt määruse täiendusega pikendatud jürikuu lõpuni.
Nüüd räägib politseiametnik, et kui ilmad on talvised, võib naastrehvidega sõita, kui pole, siis ei teagi. Keegi ütles, et trahvima ilmselt ei hakata. Kas seda hakkab politsei toimetama oma suva järgi? Aprillis võib kuu lõpus olla üle paarikümne kraadi sooja, kuid veel jüripäeva paiku võib tulla ka lund. Rääkimata sagedastest öökülmadest, eriti kuu esimeses pooles. Sellega on karta ka nn musta jää teket. Eestimaa on küll väike, kuid kliima erinevuse poolest tõeline suurriik. Tean enda tuttavatki, kes aprillikuu teises pooles suverehvidega sõites musta jää tõttu auto kraavi katusele pööras, rattad taeva poole.
Endine politseimees (väga ladusa jutuga) maanteeametist teatab, et määrus jäeti muutmata, et ergutada autoomanikke naastrehve rutem suverehvide vastu vahetama. Tõesti kulutavad naastrehvid kõvasti teekatteid, kuid inimelud on vast siiski tähtsamad. Muidugi on võimalik ka suverehvidega ettevaatlikult sõita, kuid arvestades meie maanteedel toimuvat, on see vähetõenäoline.
Arvan, et just seepärast peavad niisugused määrused olema ühesed ja selged, mitte nii, et natuke nagu võib, aga natuke ei tohi ka.