Inimesi ei ole drastiliselt vähem

Täna on rahvaloendaja Kristiine Adamson viimane tööpäev ja siis võib ta oma salli nagisse riputada. Foto: Arvet Mägi

Juba enne rahvaloenduse lõplike andmete avaldamist on selge,
et Lääne-Virumaa elanike arv väga palju väiksem ei ole ja kõige mustem stsenaarium tõeks ei osutunud.

Statistikaameti andmetel oli neljapäeva hilisõhtu seisuga Lääne-Viru maakonnas loendatud 60 968 inimest, mis moodustab 99 protsenti siinsest arvestuslikust rahvaarvust. Kogu Eesti rahvaarv on esialgsetel tulemustel pisut üle 1,3 miljoni inimese.

“Meie siin väga muretsema ei pea. Suurusjärk jääb ilmselt samaks, kuid need arvud on ikkagi esialgsed,” ütles 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse Rakvere ringkonna juht Kristiina Saar. “Meil loendatakse veel väga aktiivselt ja käimas on kampaania “Ära jää pildilt välja” ning paljud inimesed tunnevad muret, et nad on loendamata,” rääkis Kristiina Saar. Tema sõnul on täna veel aktiivne loenduspäev ja viimastel päevadel on niisuguseid kontakte olnud iga loendaja kohta kaks või kolm päevas. “Tihti küll on sellistel juhtudel inimene loetud, sest keegi leibkonnaliikmetest on seda juba teinud,” selgitas Saar.
Eelmisel, 2000. aasta rahvaloendusel, oli Lääne-Virumaa rahvaarv 67 341 inimest ja 1989. aasta andmetel 79 561 elanikku.
“Olgugi et maakonna elanike arv rahvaloenduse tulemuste järgi on üleeilse seisuga veidi madalam arvestuslikust rahvaarvust, tunnistan, et kartsin reaalselt veelgi madalamat tulemust. Seega on hea meel ja lootustandev, et arv siiski number kuuega algab, mitte viiega. Rahvaarvult on meie käes jätkuvalt Eesti lõikes kindel viies koht,” tõdes Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum.

“Muidugi ei saa pidada rahvaarvu püsimajäämist enesestmõistetavaks ja oluline on mõelda, mida teha, et rahvaarv langustrendi ei jätkaks.” Vastutusrikas osa tema sõnul on siinkohal maakonnakeskusel. “Kui inimesed on otsustanud maalt lahkuda, võiks ideaalis nende esimene valik olla Rakvere, mitte Tallinn. Usun, et Lääne-Virumaal oma hea elukeskkonnaga ja pealinna lähedusega jätkub potentsiaali ka rahvaarvu suurendamiseks,” leidis maavanem Einar Vallbaum.
Loendus möödus Kristiina Saare sõnul Lääne-Virumaal suuremate intsidentideta ning inimesed suhtusid loendusse ja loendajatesse positiivselt. “Päris selliseid negatiivseid kontakte oli meil ikka väga vähe. Inimesed olid sõbralikud. Ei olnud mitte ühtegi otsest keeldujat,” kinnitas Kristiina Saar. Ühele rahvaloendajale Jõgevamaal kingiti koguni märk, mille loendatud pere liige oli saanud 1922. aasta rahvaloendusel osalemise eest.

Ennekõike oli loendajate seisukohalt Saare sõnul segadusi aadressiandmetega, mis on probleemiks ka laiemas mõistes. Erinevates registrites andmed sageli erinesid ja sellest tulenevalt pidid loendajad palju selgitustööd tegema, et oma töönimekirjad korda saada. Kohati osutusid ka teeolud üsna raskeks. Koerad tegid loendajatele üsna vähe tüli ja midagi tõsist ei juhtunud.
“Küll oli meil üks kassihammustus. Loendaja läks oma jopet kassi alt ära võtma, kuid ta ei tahtnud seda nii väga tagasi anda,” rääkis Kristiina Saar ja lisas, et kassidele meeldis väga ka loenduskohvritesse pugeda.