/nginx/o/2022/11/11/14954443t1h4fc5.jpg)
/nginx/o/2024/01/09/15821494t1hd61d.jpg)
Eestis sündinud ja suurema osa oma elust välismaal elanud 19-aastane Mark Joosep Brennan vastas Kanadast kodumaa kutsele ja asus läinud suvel Tapale 1. jalaväebrigaadi ajateenistusse. Eesti juurtega noormees valmistus ajateenistuseks terve aasta, mil ta õppis Tallinna ülikoolis eesti keelt, et kaitseväeteenistusest maksimum võtta.
Mark Joosep Brennan tegi tublisti ka kodutööd, et valida välja endale kõige sobivam väeosa. Liisk langes Scoutspataljoni kasuks, sest seal on üks Eesti uhkeimaid relvaparke. Lisaks sellele, et parem eesti keele oskus aitab noormehel paremini Maarjamaal elavate sugulastega suhelda, on vaheaasta hea võimalus mõelda selle üle, mida edasi õppima minna.
Mis teid aega kutsus teenima?
Elasin tollal Ameerika ühendriikides isa juures, kui mulle ajateenistuse kutse tuli. Saime mõlemad vennaga kirja ja ma mõtlesin, et see oleks väga lahe kogemus. Hiljem võtsin Kanadas vastu otsuse, et ma tulen kindlasti, sest pean ennast ikkagi eestlaseks ja ajateenistuse läbimine on minu kohus. Lisaks kõigele muule on teenistus sõjaväes hea asi, mida ka CV-sse märkida.
Rääkige oma päritolust.
Mu isa töötas Kanada valitsuses ja ta tuli üheksakümnendate lõpus Kohtla-Nõmmele, et vene keelt õppida. Siis ta kohtus seal naisega, kellega abiellus ja sai lapsed. Kui mu vend oli neljane ja mina kahene, siis me kolisime Kanadasse ning olime seal kümme aastat. Peale seda elasime omakorda lühikesed perioodid Lätis, Leedus, Moldovas ja nii edasi. Seejärel asus isa viieks aastaks diplomaadina tööle Ameerika ühendriikidesse. Lõpuks uuesti Kanadasse ja nüüd olen ma siin, Eestis.
/nginx/o/2024/01/09/15821495t1h8fef.jpg)
Mõnes mõttes olete justkui maailmakodanik, aga mis te ise enda rahvuseks ütlete olevat?
Ma pean ennast ikkagi eestlaseks. Majapidamise juhtimine oli peaasjalikult ema kätes ja kutsusin teda eesti keeles emaks. Näiteks palus ta eesti keeles laua katta, et pane noad ja kahvlid sedasi. Meil olid kodus seintel Eesti kunstnike maalid ja käisime Kanada eestlaste jõuluüritustel. Lisaks käisid meil ka eestlastest sõbrad külas ja seetõttu eesti keelt oli meie majas üsna tihti kuulda.
Minu eesnimi on Mark Joosep, mis on samuti mulle meeldetuletuseks, kes ma olen. Ükskord üks asendusõpetaja küsis klassis, et kes see Juusep on (Joosepi kõlapilt inglise keeles – S. M.), siis sain itsitada ja öeldi, et ikka mina olen.
Millistes koolides te käinud olete?
Õppisin erinevates haridusasutustes nii Kanadas kui ka Ameerika ühendriikides, Eesti koolis ma käinud pole. Üleeelmisel suvel tulin Tallinna ja õppisin ajateenistuseks valmistumise jaoks kaks semestrit eesti keelt, et põhiasjad selged oleks. Tallinnas elamine ja erinevates kohtades käimine aitas omakorda keeleõppele palju kaasa. Võtsin lisaks teisi kursuseid ka, et tunniplaan n-ö täis saaks.
Milliseks te nüüd, kui olete aega teenimas, oma ettevalmistust hindate?
Ma loen ja saan hästi aru, aga ajateenistuses on kasutusel palju keerulisi sõnu. Ja siin on mul õnneks kogu aeg kellegi käest küsida, kui ma millestki aru ei saa. Kaitseressursside amet tahtis mind teenistusse kutsuda juba üleeelmise aasta sügisel, aga ütlesin neile, et ma ei räägi üldse eesti keelt, ja siis sain pikendust, et oma keeletaset parandada. Nende jaoks oli see õnneks piisav põhjendus.
Suures plaanis võibki öelda, et võtsin ajateenistuse näol enda jaoks vaheaasta, et mõtiskleda, mida ma üldse edasi teha tahan.
Kas te tegite ka kodutööd, kuhu üksusesse täpsemalt soovite aega teenima minna?
Tegin tõepoolest ja kaitseväel on kena veebisait, kus on kirjas, millega erinevad üksused täpsemalt tegelevad. Käisin kõik läbi ja leidsin endale kõige sobivama teenistuskoha välistamise meetodil. Valisin Scoutspataljoni, sest nende relvapark on väga kõrgel tasemel. Kasvõi CV90 näitel. Ja mulle meeldivad väljakutsed.
Mida te oma 11 kuu pikkuselt ajateenistuselt ootate?
Kindlasti tahan keeleoskust parandada, et saaksin vabalt eesti keeles rääkida. Minu Kohtla-Nõmmel elav vanaema ei räägi üldse inglise keeles ja soovin väga temaga rohkem suhelda.
Kas olete vahepeal veel Eestis käinud?
Ma ei sattunud siia tõesti tihti. Peale ärakolimist oli esimene kord 2010 ja siis peale seda alles 2019. aastal ning nüüd olen siin pikemalt olnud alates aastast 2022.
Kas te oma sõpradele olete ka rääkinud, mida siin Eestis teete?
Iga kord, kui sõpradega räägin, siis nad annavad au ja ütlevad, et ma tegelen tegelikult mingite hämarate asjadega. (Naerab.) Nad on väga toetavad.
/nginx/o/2024/01/09/15821496t1he65a.jpg)
Mida teie pereliikmed ajateenistusse asumisest arvavad?
Peale uudise teatavaks tegemist sain kuhjaga sõnumeid, kus öeldi, et nad on minu üle väga uhked. Ja saan neilt siiamaani sõnumeid.
Kasvõi eile saatis Eestis elav tädi mulle sõnumi, kus ta ütles, et olen väga tubli poiss ja vapper. Vanaema on samuti mulle kirjutanud.
Kui palju elu okastraataia sees erineb elust väljaspool seda aeda?
Vabal ajal saab alati midagi ette võetud. Näiteks kaarte mängida ja kaotajal tuleb kätekõverdusi teha või midagi muud säärast. Kindlasti on suhtlemist palju, naljatamist ja seetõttu ei oskagi kohe öelda, mis siin nii teistmoodi on.
Millised on teie teenistuskaaslased?
Minu toas on näiteks kaksikud ja üks neist räägib minuga inglise ja teine eesti keeles. Üksusekaaslastega oleme klikkinud just tegevuse käigus ja kõik on okei.
Kuidas väljaõpe tundub?
Ma olin ajateenistusse asudes väga heas vormis. Kätekõverdused ja muu taoline polnud minu jaoks muret tekitav. Jooksmisega olen harjunud, aga eelmisel nädalal oli harjutus, kus pidime 15 minutit jooksma 75-protsendise võimekuse juures, ja siis mõtlesin küll, et suren ära. (Naerab.) Aga ei juhtunud minuga midagi. Sain täitsa korraliku aja.
Üleeelmisel suvel tulin Tallinna ja õppisin ajateenistuseks valmistumise jaoks kaks semestrit eesti keelt, et põhiasjad selged oleks.
Lisaks on suurepärane see, et kui üksuses keegi ära väsib, on alati keegi, kes tuleb motiveerima ja toetab. See on väga lahe. Ja vabal ajal mängin Eesti särgis ka ragbit.
Sõjaväelise poole pealt oleme läbi käinud erinevad teemad, nagu relva ohutu käsitsemine, topograafia, sõjaõigus.
Kas te näete, et olete peale ajateenistust muutunud mees?
Kindlasti on mu keeleoskus parem ja usun, et mu hoiak avalikus ruumis on ka tänu sellele kogemusele enesekindlam ja väljapeetum. Ja ka see, kuidas ma asju teen. Varem võtsin söömise jaoks aega, aga nüüd söön kiiresti ja kõik ära, mille olen ette tõstnud. Ja kindlasti näeb muutust ka füüsiliselt, sest siin saab palju joosta ja rasket tööd teha.
Mida te peale ajateenistust edasi kavatsete teha?
Ilmselt lähen Eestis ülikooli. Mul on päris palju aega, et selle peale mõelda. Suures plaanis võibki öelda, et võtsin ajateenistuse näol enda jaoks vaheaasta, et mõtiskleda, mida ma üldse edasi teha tahan. Mind huvitavad insener-tehnilised erialad, aga eks näis.