Rakvere Jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak tõdes, et kuna hundid liiguvad suurel alal, ei saa neid väiksel territooriumil majandada. Selle tõttu ongi ohjamispiirkonnad suured ja hõlmavad alasid mitmest maakonnast.
Hundijaht tähendab kütile seda, et tuleb mitu tundi liikumatult ja vaikselt seista. "Ega see mõnus ei ole," avaldas Villak. Sellegipoolest võtsid jahimehed vaevaks ka käreda pakasega jahti pidada. Viitnal tabatigi hiljuti täiskasvanud emahunt. Kogenud jahimees Peeter Hussar rääkis, et looma vaevas kärntõbi ning kolmandik tema kehast oli karvadeta. Koerlaste hulgas levinud haigus teeb hundikarjas paksu pahandust. Kui vanaloom oskab kärntõves kährikut vältida, siis kutsikad saavad nakkuse lihtsamini. "Siis on kogu karjal nakkusetõenäosus väga suur," ütles Hussar. Kui aga kärntõves võsavillem talve üle suudab elada, võib ta Hussari sõnul suve jooksul tülikast haigusest isegi paraneda. Peamiselt levivat kärntõbi kährikutel ja rebastel. Nendelt võivad saada nakkuse ka hundid. On nähtud ka kärntõves nugiseid ja ilveseid, kuid nende seas pole see haigus massiline. Villak tõi esile, et huvitaval kombel on šaakalite seas väga vähe kärntõbe leitud. Hussari hinnangul on umbes 10 protsendil kütitud huntidest olnud kärntõbi. Viitnal lastud haige hunt saab siiski nii palju väärindatud, et tema koljust tuleb trofee. Jahimehe jaoks on trofee lugupidamisavaldus ulukile.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
/nginx/o/2024/01/11/15824482t1h2396.jpg)