Eesti kirjanduse päeva auks heisatakse lipud 30. jaanuaril

Siim Mihailov
, ajakirjanik
Copy
Indrek Koff eesti kirjanduse päeval raamatukogus lugejatega kohtumas.
Indrek Koff eesti kirjanduse päeval raamatukogus lugejatega kohtumas. Foto: Mailiis Ollino

Eesti lipu heiskamisega 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, millega väärtustatakse eesti kirjanduse tüvitekste ning pööratakse tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile eesti kultuuris.  

"Sõnast on sirgunud ja sõnale rajaneb meie kultuur. Eesti kirjanduse päeval väärtustame neid, kel on olnud väge ja julgust kätte võtta sulg, et sõnastada oskuslikult igapäevatõdesid ning elu suuri müsteeriume just eestlastele omasel viisil. Kui tõstsime valitsusega sel aastal laenutushüvitise mahtu, tahtsime väärtustada seda ainulaadset sidet, mis tekib tekste lugedes lugeja ja autori vahel. Kutsun kõiki üles sel päeval lugema eesti kirjandust ning märkama kirjanduse rolli meie elus," rääkis kultuuriminister Heidy Purga.  

Kultuuriministeeriumi teatel on 2024. aastal põhjust keskenduda eesti muinasjuttudele ja mütoloogiale, kuna ümmargused tähtpäevad on meie kunstmuinasjuttude rajajal Juhan Jaigil, tüvitekstidest aga August Kitzbergi teosel "Libahunt", Edgar Valteri teosel "Pokud" ning eesti vanasõnade ja mõistatuste ilmumisel raamatutena. Gert Helbemäe tõi meie teadvusesse Vana Toomase, luues lasteraamatuna legendi raekoja tornis olevast valvurist, ning Tammsaare lõi moodsa aja muinasjutust romaaniga "Elu ja armastus" oma versiooni.

Tagasi üles