Nädala lind: tutt-tihane

Tutt-tihane oksal. Foto: Peter Lind

Tihaste seas tuntuim lind on küll rasvatihane, aga temast ja mitmest teisestki tihaseliigist olen Virumaa Teataja veergudel juba kirjutanud. Täna tutvume ühe omapärasema liigiga tihaste suurest suguvõsast. Ega sellist tutiga linnukest meil teist nii pisikeste hulgas polegi.

Võibolla paljud pole tutt-tihast näinudki, sest tema elupaigaks on okasmetsad, eelkõige männikud, ning saartel seda lindu üldse ei pesitse. Need, kel männikutesse asja või kel kodu männimetsa serval, on aga tutt-tihasega kindlasti juba vanad tuttavad.

Selle linnu leiab metsast üles teda nägematagi, sest hääl on tal hästi äratuntav ja seda polegi eriti kellegi omaga segamini ajada. Teised sedaviisi rrrr-i ei põrista. Metsas kipub ju ikka nii olema, et puuvõradest kuuleme õrnu häälitsusi, aga silmadega linde üles ei leia. Tutt-tihase leiame kõrvadega. Kui ta aga nägemis­ulatusse satub, siis on eriti lihtne, siis kohe kindlasti teda kellegagi segamini ei aja.