/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2024/01/26/15850810t1h04cd.jpg)
2023. aasta keeleteo valimisel saab hääle anda kahele Lääne-Virumaa ettevõtmisele: Väike-Maarja keeletammiku nime- ja infotahvlite uuendamisele ja kauasele eesti keelt väärtustavale tegevusele ning Viru-Nigula Hariduse Seltsi suvelavastusele "OTTÕ".
Aasta keeleteoks kandideerivad keeletammik ja "OTTÕ"
Igaühel on võimalik osaleda 2023. aasta keeleteo valimisel ning anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel kuni 13. veebruari keskööni.
Väike-Maarja keeletammikusse paigutati 49 uut asukoha QR-koodiga puitplangust ja metallist info- ja nimetahvlit: 42 F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaatide ja kolm riigi presidentide istutatud puude juurde ning üks Georg Lurichi mälestuseks, lisaks kolm suurt infotahvlit.
Jaune Kimmeli ja Viru-Nigula Hariduse Seltsi suvelavastus "OTTÕ" vaatab pastori, eesti keelekorraldaja ning talurahva kirjaoskuse eestkõneleja ning ajakirjaniku Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) keele- ja haridustegevusse Viru-Nigula pastoriks olemise ajal.
2023. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 32 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
Laureaadid tehakse teatavaks 15. märtsil Tartus haridus- ja teadusministeeriumis.