Nädala kaja: üks päris piinlik nädal

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Marianne Loorents

Õpetajad streigivad ikka. Olen nüüd nädal aega sisustanud 2. klassis õppiva lapse aega, täitnud veebi vahendusel kooli antud kaheldava õppeväärtusega ülesandeid ja lihtsalt kulutanud lapse aega. Kui laps neljapäeval küsis, kas uuel nädalal algab kool, siis ma ei osanud midagi vastata. Ehk hakkab, ehk mitte. Laps oli rõõmus, mina mitte nii väga.

Mitte et mul oleks midagi oma lapsega aja veetmise vastu, aga – kes vastutab? Kes vastutab teadmistesse tekkiva lünga eest? Nädal on kooliprotsessis päris pikk aeg, selle jooksul jõutakse õppida nii mõndagi uut. Kui nüüd lapsed peavad hakkama lünki tagantjärele täitma, on see laste suhtes ebaaus, nemad pole seda olukorda valinud. Aga kas eksamil tohib kirjutada mõne ülesande lahenduseks «Streik. Teema omandamata»?

Kes vastutab ärajäänud suusatundide eest sel napil perioodil, kui suusailmasid jagub? Muidugi saavad ka vanemad lapsega suusatama minna, aga kui vanem ise ka ei oska või töö tõttu aega napib, siis istub laps selle aja lihtsalt kodus diivanil, vahib telekat või näpib telefoni. Kes vastutab selle eest, et Eesti perede rutiin on häiritud ja näha ei ole, millal niisugune olukord lõppeb?