Juhtkiri: meie kirjanduse päev

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Täna tähistatakse eesti kirjanduse päeva. Emakeel ja emakeelne kirjandus on üks rahvuse tähtsatest juureharudest, selle ladvaõunaks ainuline haldjakeelne ja maameelne poeesia.

Kes oleksime Juhan Liivi ja Artur Alliksaareta, Hando Runneli ja Viivi Luigeta, Juhan Viidingu, Paul-Eerik Rummo, Betti Alveri ja Doris Karevata, kui nimetada üksnes mõnda klassikuist? Kes oleksime Tammsaare ja Lutsuta, Kiviräha ja Undita, Vadi ja Vildeta? Vaimult väiksemad, mõttehaardelt vaesemad.

Kirjandus, mis on loodud eesti keeles, mõjutab meid unejutuna, luulekogu, romaani ja novellina, aga ka lavateose, filmi ja laulusõnadena. Kirjandus lihtsalt on meis ja meie ümber, koob nähtamatult ühte siduvat mõttevõrku, mõtestab inimese olemust ja hoiab eestluse elujõudu.