Hooletute loomaomanike tõttu jääb koduloomade varjupaigast üha enam mulje kui tapamajast

Copy
Huvi loomade varjupaikade vastu on suur ja tihtilugu leiab huvitujate seast ka tulihingelisemaid loomasõpru.
Huvi loomade varjupaikade vastu on suur ja tihtilugu leiab huvitujate seast ka tulihingelisemaid loomasõpru. Foto: Ain Liiva

Rakvere linnavolikogu 24. jaanuari istungil esitas linnavolinik Andres Jaadla linnapea Triin Varekule arupärimise, milles soovis täpsemalt teada, palju koduta loomi Kasarmu tänavalt Piira külas asuvasse uude varjupaika õigupoolest jõudis. Lääne-Virumaa koduloomade varjupaiga juhataja Gessu Keskla kinnitas, et aastavahetuse järel ja kolimise eel oli eutaneerimisi, aga kuna teema on delikaatne, ei soostunud ta täpseid andmeid jagama.

Virumaa Teatajas on möödunud aasta lõpust alates ilmunud koduloomade varjupaigast mitu lugu ja ajakirjanikud on käinud seal kohapeal. Novembri alguses oli varjupaigas kodu ootel näiteks 12 koera: kaks väikest ja kümme suuremat eri eas sabaliputajat. Kasse oli tol ajal varjupaigas aga tunduvalt rohkem – umbes poolsada.

Jõulude eel viisid vabatahtlikud päästjad kodututele loomadele kingituseks toitu ja mänguasju. Fotodelt on näha, et üks väike koer on lisandunud. Tookord kohal käinud ajakirjanik nentis, et koeri oli päris palju, isegi kuni paarkümmend.

Tagasi üles