Kolumn: kuhu kadus nuttev siil?

Teet Suur. Foto: Teet Suur

Visuaalse identiteedi ja brändi loomine! Need lähestikused mõisted on kui kohustuslikud võlusõnad, kui sünnib mõni uus ettevõtmine või muutuvas ajas saab jalad alla mingi täiesti uus valdkond, mille järele on tekkinud nõudlus ja millel on koht. Luuakse kuvand, mis aitab end tutvustada, müüa ja lihtsalt nähtav olla. Ja seda ekraanidel keritavate infojõgede katkematutes lainetes.

Tegu on aktiivse turuga, kus büroode kaupa on nooruslikke kollektiive, kes vastavaid tooteid arendavad, et tellija kõrget enesehinnangut ja minapilti toetada. «Hea kaup reklaami ei vaja!» Seda tuntud ütlust kuuleb vahel nüüdki, ja eks selles ole ka omajagu tõde.

Aga küsimus on selles, kuidas kliendile disainitud kuvand tööle hakkab ja ajale vastu peab. Tõehetk, kas ostetud mainekujunduskaup ennast õigustab, saabub praktika käigus. Siis saab ka vastuse küsimusele, kas sellist laadi kaup õigustas oma (tihti kallist) hinda. On näited tulemustest, mis omal ajal kõneainet pakkusid; parim, mis nendega kaasnenud arutlustest olnuks kaasa võtta, on ohutunne, et mitte vältida samu vigu. Kuulsaim märk ja loosung, mis loodi, et Eestit maailmas turundada, oli «Welcome to Estonia». Inglise firma välja töötatud märk ei hakanud kahjuks nii tööle, nagu loodeti. Pealegi kulus selle loomiseks 13 miljonit Eesti krooni ja aastal 2002 polnud see üldse väike raha. Avalikkuse häälekas vastuseis hirmutas ettevõtteid märki kasutusele võtmast. Ega polegi lihtne sedalaadi pealtnäha väikese märgi loomine, mis peab enda taha koondama terve – kuigi väikese! – riigi.