/nginx/o/2022/11/11/14954443t1h4fc5.jpg)
/nginx/o/2024/02/07/15873016t1h0705.jpg)
Olgugi et kaua oodatud Rakvere koolide töö- ja tehnoloogiakeskuse valmimine 2022. aasta suvel tegi paljudele rõõmu, muutus see ühel hetkel linna jaoks parajaks tüliõunaks. Nimelt nõudis riigi tugiteenuste keskus 800 000 euro suurusest toetusest pea 200 000 tagasi ja lõpuks pidi linn enda kaitseks hoopis kohtusse pöörduma.
2020. aasta lõpus lõid Rakvere linn ja Revin Grupp käed, et ehitada 1,5 miljoni euroga põhikoolide töö- ja tehnoloogiakeskus. Tööd pidid esialgse plaani järgi valmis saama 13 kuuga, kuid 2021. aasta lõpuks selgus, et koroonapandeemia suure mõju tõttu nii tööjõule kui ka tarneahelatele kokkulepitud ajaks maja ei valmi. Seetõttu palus Revin Grupp kaks korda ajapikendust ja uueks tähtpäevaks sai 30. aprill 2022. Kuna ehitusel esines puudusi, täideti leping alles juuli lõpuks.
Kuna hoone ehitamist kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 800 000 euroga, hoidis sellel silma peal ka riigi tugiteenuste keskus (RTK). Projekti kulusid kontrollides leidsid keskuse ametnikud, et pea 200 000 eurot kuludest on abikõlbmatud ja see summa tuleb tagasi maksta. Nimelt heitis RTK ette, et Rakvere linn oli ehitajale ajapikendust andes muutnud põhjendamatult hankelepingut.
RTK rehkenduse kohaselt oli Revin Grupil esimeseks seatud tähtpäevaks tegemata töid lausa poole miljoni euro ulatuses. Lisaks sellele heitis ametkond ette konkurentsieelise rikkumist, sest ehituseks kuluv aeg oli pikenenud 401 päevalt 588 päevale.
Rakvere linn polnud RTK otsuse ja selle põhjendustega päri ning esitas keskusele vaide, mida esialgu ei rahuldatud. Seetõttu pöördus linn edasi kohtusse, et asjas rohkem selgust saada.
Kohus leidis, et tööde tähtaja muutmisega hankelepingu üldist olemust muudetud ei olnud, ja rahuldas Rakvere linna kaebuse. Lisaks märkis kohus, et hankelepingu täitmisega kaasnenud viivitust ei saa pidada Revin Grupile kuidagi kasulikuks või konkurentsieelist andvaks. Pigem nägi õigusemõistja, et ettevõttele oli olukord samamoodi kahjulik olnud, sest tasu tööde eest oli viibinud.
Kohus ei olnud päri ka väitega, et ehitusettevõtja oleks saanud koroonaviirusest tulenevaid raskusi ette näha. Näiteks seda, millised hankelepingu täitmist oluliselt takistada võivad piirangud riik aasta või kahe pärast kehtestab.
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami nentis, et RTK asjaajamine oli jätnud talle selle juhtumi põhjal väga ebameeldiva mulje. Suurem asi polevat olnud ka ametkonna suhtlemisviis, kusjuures see on siiani olnud üleolev. "Rakvere linna argumente ei käsitletud vaides üldse. 75 protsendi ulatuses kordas RTK oma varasema otsuse põhjendust ja sisuliselt jäi mulje, et nad ei lugenud meie vaiet isegi läbi. Linnal ei jäänud muud üle kui kohtusse pöörduda," rääkis Juhkami.
Juhkami sõnul on tegemist laiema probleemiga, sest RTK on järelevalvete teostamisel ja sanktsioneerimisel liiga jäik. "Üha enam jääb mulje, et RTK ametnikud kasutavad iseenda turvamiseks võimalikult karme meetmeid. See näib olevat justkui ametnike eneseturbe võrk," rääkis Juhkami, kes tõi lisaks näite, et viimati vaidles Väike-Maarja vald RTK-ga sisuliselt sentide pärast. "See vaidlus läks kindlasti rohkem maksma, kui see asi ise väärt oli," avaldas Juhkami arvamust.
RTK kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Mereste ütles, et kohtuvaidlused on oma olemuselt keerulised, kuna poolte arvamused ei ühti ning tihti on mängus suured rahalised ressursid. "RTK täidab Eestis korraldusasutuse rolli. 2021–2027 eraldatakse Eestile Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi kogusummas 3,37 miljardit eurot. See on väga suur summa ning meie kohustus on tagada, et raha kasutataks võimalikult efektiivselt ja mõistlikult, aga ka õiguspäraselt," rääkis ta.
Mereste sõnul on riigihangete rikkumised toetusrahade kasutamisel üle Euroopa levinud probleem ja sellele on juhtinud tähelepanu ka Euroopa Kontrollikoda. Ta märkis, et Eestis jääb vea määr siiski vaid 1,13 protsendi juurde aastas. "Toetuse kasutamise üle teostatav järelevalve toimub Eestis sarnastel põhimõtetel nagu mujal Euroopas," lisas Mereste.
Olgugi et Rakvere linnal kulus õigusabikuludeks pea 31 000 eurot, ei näinud kohus, et nii suur summa oleks põhjendatud, ja seetõttu tuleb RTK-l linna menetluskuludest hüvitada 10 000 eurot. RTK-le kohtus käimine lisakulusid juurde ei toonud.
Mihkel Juhkami sõnul on kohtupidamine tõepoolest üsna kallis ettevõtmine, mida paljud endale lubada ei saa, kuid enda eest tuleb seista ja seda kohtus ka tehti. "Kohtusse minemata jätmine oleks linnale kümme korda kallimaks läinud," ütles Juhkami.