Juhtkiri: teadmised pingereas

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Koolide riigieksamitulemuste põhjal pingeritta seadmine pakub igal aastal emotsionaalset (vaidlus)teemat: on neid, kes ütlevad, et asukoht pingereas näitab kooli kvaliteeti, aga on ka neid, kes ütlevad, et seesugune reastamine on arutu, sest ei näita õppe kvaliteedi kohta tegelikult midagi.

Riigieksamite edetabeli tipus troonisid ka 2023. aastal Tallinna ja Tartu eliitkoolid. Lääne-Virumaa õppeasutused jäid sinna 27. ja 122. koha vahele. Kas on põhjust rõõmu tunda või pigem endale tuhka pähe raputada? Reageerida võib nii ja naa. Vinni-Pajusti gümnaasiumi 27. koht on kahtlemata tunnustust väärt. Sellega ollakse Lääne-Virumaa parim, ees nii mõnestki Harjumaa riigigümnaasiumist.

Rakvere riigigümnaasiumi direktor Liisa Puusepp rõhutas Virumaa Teatajale antud kommentaaris, et pingerida ei tasu võtta kui koolide või nende õpetajate pingerida, vaid kui õpilaste tulemusi eksamitel. Teatud mõttes võib ju nõustuda: ega santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida, ja kui õpilane ei taha kohe kuidagi koolitarkust taga nõuda, siis mida temaga ikka ette võtta. Aga kuidas siis seletada olukorda, et mõned koolid – meie maakonnas näiteks Vinni-Pajusti gümnaasium – on vastavas edetabelis igal aastal esirinnas ja mõni kool pea igal aastal tagumiste hulgas? Jätame erandjuhtumid välja, jätame ametikoolid välja, aga ikka on ühed ja samad esimeste ning viimaste hulgas.