Rakvere inimeste vahel ei lahvatanud pilvelõhkuja pärast kodusõda. See «sõda» on võõraste tegelaste tähelepanuvajadus

Aivar Ojaperv. Foto: Ain Liiva

Ma mäletan seda päeva, mil Oleg Gross Virumaa Teataja toimetusse 2020. aasta novembris helistas ja uuris, kas me saame toimetuserahva kokku kutsuda, sest tal on meile midagi rääkida ja tema tahab meiega nõu pidada.

Gross ei helista tavaliselt ajakirjanikele. Ajakirjanikud helistavad talle. Gross ei tavatse oma saavutustega kelkida, aga kui temalt küsitakse, siis ta vastab. Ja ta ei aja mulli, vaid ütleb välja ka selliseid mõtteid, mis täitsa vabalt võivad peavooluga vastuollu minna.

Ühesõnaga: me olime elevil. Sest sellist asja polnud veel juhtunud, et Oleg Gross ise kokkusaamiseks initsiatiivi ilmutab.

Rakvere inimesed ei ole ärikeskuse vastu

Paar kuud varem, suve keskpaigas, olime kirjutanud, et Oleg Gross – kui juriidiliselt korrektne olla, siis OG Elektra – oli ära ostnud Rakvere kesklinnas asuva räämas Tsentrumi ostukeskuse. See uudis tõi kaasa palju vastukaja, toimetusse saatsid arvamusartikleid isegi sellised inimesed, kes siia tavaliselt ei kirjuta. Kõigis neid leidus soovitusi, mida Gross Tsentrumiga peale võiks hakata.

No ja 6. novembril tulid nad siis ise toimetusse, isa ja poeg Gross. Nooremal Grossil, Georgil, oli kaenla all mingi projektor. Äraseletatud nägudega andsid nad teada, et tahavad meile videot näidata.

Eks me aimasime, mida näitama hakatakse – ajakirjanikud on reeglina üsna taibukad –, aga nähtu võttis ikkagi suu lahti. See oli visioon tulevasest Tsentrumist ehk OG Elektra ärikeskusest. Koos 16-korruselise kõrghoonega, mida kohe pilvelõhkujaks hakati kutsuma.

Ma tean küll, kui kõrged on tegelikult pilvelõhkujad. Aga meie ajame siin Rakveres oma asja, ja kui tahame, siis nimetame ka 16 korrusega hoonet pilvelõhkujaks, ning kelle asi see peaks olema.

Grossid rääkisid õhinal oma plaanidest, aga oli üks asi, mis eriti kõrva jäi: nad tahtsid, et Rakvere kesklinna elu tagasi tuleks. Kes ei tea, siis kümmekond aastat tagasi läks meil linnana natuke halvasti – Rakveret hakkasid kahest küljest piirama suured kaubanduskeskused, ja kui lähtuda vaid inimeste igapäevasest kontsentratsioonist, siis meie kesklinn asub Rakvere vallas Tõrremäel Põhjakeskuse parklas, mitte aadressil Rakvere, Keskväljak.

Me kirjutasime Grosside plaanidest muidugi kohe loo. Isegi mitu.

Uskuge, Virumaa Teataja ajakirjanikud teavad, mida keskmine Rakvere ja Lääne-Virumaa inimene mõtleb ning tahab. Me saame rohkel tagasisidet. Ikka kohalikelt, mitte Tallinnast või Austraaliast.

Me liigume reaalselt Rakveres ja maakonnas ringi, mitte ei vaatle olukorda distantsilt. Me oleme täiesti tavalised keskmised Lääne-Virumaa inimesed. Meie töötajate lapsed käivad lasteaias, koolis, huviringides. Me teame, mida teiste laste vanemad räägivad ning arvavad. Meie käime Rakveres teatris, kinos, kirikus, kõrtsis. Meid on Virumaa Teatajas koos keele-, kujundus- ja reklaamiosakonna töötajatega paarikümne ringis ja vähe on valdkondi või piirkondi, kus meil käpp sees poleks.

Seepärast saan ma ka üsna kindlalt väita, et Grossi ärikeskusele rakverlaste hulgas vastuseisu polnud. Oli hoopis teine äärmus: kõik kiitsid ja rõõmustasid ning uurisid, millal ehituseks läheb.

Asjaajamine võttis oma aja ja rohkemgi. Mullu detsembris jõuti ärikeskuse detailplaneeringu avaliku aruteluni ehk eelviimasesse etappi. Loomulikult oli Virumaa Teataja sel arutelul kohal, seda enam, et teadsime, et täpselt ÜKS inimene oli saatnud planeeringu kohta vastulause. Või oli see siis vormistatud kui arvamusavaldus – detaili jään siinkohal võlgu. Läkitus puudutas punase telliskivimaja lammutamist.

Seda inimest ennast arutelul polnud. Detailplaneeringut menetlenud linnaametnikud saatsid talle kirja teel selgituse, nagu seadus ette näeb.

Virumaa Teataja avaldas avalikust arutelust ja kodaniku pöördumisest detsembri lõpus loo pealkirjaga «Miljööväärtuslik hoone Laial tänaval peab OG Elektra ärikeskusele ja tanklale ruumi tegema». See tekst vallandas pool kuud hiljem tramburai: paljud teavad ja arvavad, kuidas me siin Rakveres peame käituma, mida lammutama, mida ehitama.

Üks lugupeetud ajaleht nimetas toimuvat isegi sõjaks. Ainult et, ma kirjutan nüüd suurte tähtedega, sest tahan tõesti karjuda: SEE EI OLE RAKVERE INIMESTE SÕDA! See on meile täiesti võõraste inimeste kurat teab miks valla päästetud kampaania!

Rusikatega vehitakse pärast lahingut

OG Elektra ärikeskuse detailplaneeringut on kogu aeg avalikult menetletud. Nagu öeldud, tuli selle kohta täpselt üks ametlik pöördumine. Ei punases majas sündinud inimesed ega seal juuksuriteenust osutavad üürnikud teinud ajal, mil protsessi tõesti sekkuda sai, piuksugi. Kus te, praegused teemaalgatajad ja kisajad, õigel ajal olite? Kui teema teid tõesti kõnetas või kõnetab, kui teie kodu või äri on punases majas, siis miks te detailplaneeringu vastu selle avaliku väljapaneku ajal huvi ei tundnud? Virumaa Teatajas ilmus muide ka pikk artikkel detailplaneeringu avaliku väljapaneku algamisest.

Tõsi, päris esimestel eskiisidel oli punane maja alles. Aga see oligi täiesti esimene eskiis. Järgmistel nägi ka ärikeskus ise juba natuke teistsugune välja. See on täiesti tavaline, et suured projektid natuke muutuvad. Hilisematel eskiisidel, mis olid lisatud detailplaneeringu avalikule väljapanekule, punast maja enam polnud.

Nagu ma vihjamisi mainisin, ei vallandanud artikkel pealkirjaga «Miljööväärtuslik hoone ...» ka veel kohe reaktsiooni. Võimalik, et saag tõmmati käima alles pärast seda, kui ühes FB-grupis levis foto Tapa vana postkontorihoone lammutamisest. Küsite, mis on seos. Väga lihtne: keegi postitas sinna, et postkontori lammutamine on tühiasi, vaadake mis Rakveres toimub, ja linkis sinna Virumaa Teataja kõnealuse artikli. Edasi tulid juba argumenteerimatud vahutamised sotsiaalmeedias ja petitsioon.

Kuulge, käratsejad, mida te tahate? Te pole isegi oma eesmärki selgelt sõnastanud! Ütlete, et ärikeskus võib tulla, aga punane maja jäägu alles.Võimalik, et ongi midagi võimalik ümber projekteerida, aga kas teie maksate selle kinni? Või peab Oleg Gross teie vaikimise ajal, mil arvamuse avaldamine ja protest olid igati teretulnud, kinni maksma ning kulukat ja pikaajalist protsessi uuesti alustama?

Mil moel te kavatsete lammutamisele vastu olla, lähtudes õiguslikest alustest? Kui viitsiksite seaduste ja menetlustähtaegadega tutvuda, siis saaksite teada, et kell kukkus koos detailplaneeringu avaliku arutelu lõppemisega. Jah, teoreetiliselt võib veel linnavolikogu detailplaneeringu kehtestamisest keelduda, aga seda siis, kui on rikutud menetlusreegleid. Põhjendusega, et mõned inimesed andsid petitsioonile allkirja, enam kehtestamisest loobuda ei saa. Kui loobutaks, järgneks suure tõenäosusega kohtutee, mis sama suure tõenäosusega lõpeks volikogu kaotusega. Nii et tegemist on tuuleveskitega võitlemisega, mis ainult rikub ärikeskuse arendajate ja selle üle otsustajate närve. Ning toidab teemaalgatajate tähelepanuvajadust.

Et juriidiliselt ja emotsioonivabalt korrektne olla, teen veel kord puust ja punaseks: praegu kuulub punase maja kinnistu OG Elektrale, aga see on kavas osaliselt vahetada linna ja osaliselt Alexelaga. Konkreetselt need ruutmeetrid, mis jäävad punase maja alla, antakse üle linnale, kes rajab sinna haljasala ning ringtee, millelt pääseb Alexela tanklasse ja ärikeskuse parkimismajja. Kulud katab ilmselt OG Elektra, aga vastavat lepingut näinud pole – võimalik, et seda polegi veel sõlmitud. Enne kruntide vahetust peab OG Elektra punase maja demonteerima.

Ka Alexela tankla vahetab pisut asukohta, nihkudes punase maja kinnistu hooviosale. Tankureid praeguse hoone koridoride või tubade kohale ei tule, aga tanklatele kehtivad omad reeglid ja nende ümber peab olema ohutusala.

Neile inimestele, kes targutavad sotsiaalmeedias, et polegi tanklat vaja, pandagu see kinni, ütlen aga otse: loll jutt, suhu tagasi! Või kui te sellist asja nõuate, siis mida arvaksite, kui linnavalitsus tuleks ja võtaks teilt maja või korteri päevapealt käest?

Alexelal on tankla pidamiseks tähtajatu luba. Keegi ei saa eraettevõttele öelda, et korjake nüüd kodinad kokku ja kaduge siit minema, sest mõne kodaniku arvates on tanklaid linnas niigi palju. See, et krundid on plaanis vahetada ja tankla pisut asukohta muudab, ei tähenda midagi – tankla pidamiseks on luba!

Kesklinn saagu lõpuks kesklinnaks

Rakvere kesklinn ei ole üldse ajalooline kesklinn. Rakvere ajalugu on Pikal tänaval. Kesklinn tekkis selle praegusele kohale alles 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku ning järk-järgult ja seepärast on piirkond väga-väga kaootiliselt hoonestatud. Märgiline on seegi, et linna keskväljak sai ametliku nime Keskväljak alles hiljuti, sest varem (ja ajalooliselt) oli see lihtsalt turuplats.

Seepärast leidub Rakvere kesklinnas nii 20. sajandi alguse arhitektuuri, 30-ndatel püstitatud ehitisi, nõukogudeaegseid hruštšovkasid ja ka täiesti tänapäevaseid hooneid. Mingist miljööväärtusest rääkimine on minu arvates lihtsalt jutt jutu pärast.

Rakverlasena on mul väga hea meel, et meie kesklinna hakkab tänu siia kerkinud uutele hoonetele elu tagasi tulema. Riigigümnaasium juba on, Pärdi majas hakkasid ehitusmehed toimetama ning OG Elektra ärikeskus on täpselt see, mis veel puudu on.

See, et keegi on Rakveres sündinud ja siin mõnda aega elanud, ei anna talle veel õigust meie elu korraldada. Vaatan, et kõikvõimalikes sotsiaalmeediakanalites prääksutakse punase maja teemal juba ka Austraaliast. Kuulge, kui teile meie elu siin ei meeldinud, kui te tormasite laia ilma õnne otsima, siis mida asja on teil targutada teemadel ja asjade üle, mis teist siia maha jäid? Miks te siis minema läksite, kui Rakvere oli «õdus, mõnus ja vaikne koht elamiseks»?

Jätke meid rahule, te võõrad ja lahkunud. Me saame asjad omavahel selgeks vaieldud. Kui tahame, peame sõda, kui tahame, ehitame ärikeskuse asemele lilla vihmavarju. See on meie, rakverlaste, asi, mis meie kodulinnas toimub! Meie tahame elada arenevas ja crazy’s linnas, teie jalutate siit läbi aga parimal juhul paar korda aastas.