Veekindel Eesti

Marko Pomerants. Foto: Ain Liiva

Te pole millestki sellisest varem kuulnud? Ma loodan, et edaspidi kuulete, sest see puudutab vähemasti 4/5 eestimaalasi, kes saavad praegu vee ühisveevärgist ja kellel on ka kasutada kanalisatsiooniteenus. Lääne-Virumaal on selliseid inimesi kolmveerand maakonna elanikkonnast. Veekindel Eesti tähendab seda, et kvaliteetset joogivett jätkub, et veeettevõtted on kestlikud, et torustikud pole avariiohtlikud ning tarbijatel on meelerahu ja kindel tunne.

Kõlab ilusasti, aga saavutamine vajab pingutust. Suur osa veevärgiga ühendatutest on ilmselt mingilgi moel saanud tunda Euroopa Liidu või sellega ühinemise eelsete toetuste positiivset mõju. Olgu selle näiteks uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud või asula puhastusseadmete uuendamine. Kui ma eelmisel sajandil Moonakülla elama asusin, siis vedasin omale vee kahe naabri peenramaa alt ja rajasin kogumiskaevu. Sajandivahetusel saime Näituse tänavale korraliku torustiku ja väga kvaliteetse joogivee – Eesti parima. Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus Euroopa Liidu investeeringutoetused on drastiliselt vähenenud ja edaspidi peab Eesti riik investeeringuraha ise leidma. Kus see leiukoht olla saab? Ennekõike veetariifis.

Kuigi võib ju tunduda, et kõik toimib, on pidevalt vaja teha investeeringuid puhta joogivee inimesteni viimiseks, joogivee eelpuhastuseks, kanalisatsioonitorustike ja puhastusseadmete nüüdisajastamiseks ning uueks tähelepanu vajavaks teemaks on tõusmas süsinikuheitmete vähendamine ehk kliimaneutraalsus reovee puhastamisel. Vee hinda veemajanduses reguleerib Eesti riigis konkurentsiamet, sest vee- ja kanalisatsiooniteenus on monopoolne. 2019. aastal valminud veemajandustaristu investeeringute üleriigilises kavas hinnati järgmisel 12 aastal vajaminevaks investeeringumahuks 1,1 miljardit eurot. Toonase hinnangu koostanud eksperdi arvutuste kohaselt on varade amortisatsiooni, ehitushinna indeksi tõusu ning vahepeal tehtud investeeringute mahtu arvesse võttes see vajadus jõudnud 1,5 miljardi euroni, millele lisandub miljardisuurune investeeringuvajadus uutest keskkonnanõuetest tulenevalt.