Repliik: vahva vastlapäeva varjatud pool

Inna Grünfeldt. Foto: Virumaa Teataja

Vastlapäeval – täna – kiirustame kelgumäele lustima ja linakasvu edendama, helbime mõnuga herne- või oasuppi, teeme vastlakuklitega nina vahukooreseks ning osavamad saavad ehk vastlavurrigi meisterdatud.

Ajapikku on ununenud, et vastlapäev on nii kristlikus kirikukalendris kui ka eesti rahvakalendris viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu ning paastuajal on keelatud lõbustused ja rammus toit.

Vanadel aegadel Eestis pärast vastlapäeva sealiha ei söödud, sest liha, mis majapidamises leidus, oli selleks ajaks pintslisse pistetud ning viimastest seajalgadest vastlasupp vaaritatud. Sellest on tulnud ka vastlapäeva nimetamine lihaheiteks.