Skip to footer
Saada vihje

Rehbinderi majas avatakse Eesti mööbliajaloo keskus

SA Virumaa Muuseumid juhatuse liige Viljar Vissel Rehbinderi maja saalis.

Päev-päevalt koguneb muuseumidesse üha paksem kiht kultuuritolmu, kuid seda tolmu pühkima ei pea. Võiks öelda, et sihtasutuses Virumaa Muuseumid tuntakse selle üle lausa rõõmu. Nii on tolmu ja häid mõtteid kogunenud ka Rakveres Tallinna tänav 5 asuvasse hoone, kus peagi näevad ilmavalgust uued väljapanekud.

Mai teises pooles avatakse Rehbinderi majas Eesti ajaloolise mööbli keskus. Välja pannakse palju haruldasi eksponaate, mis muidu hoidlas tolmu koguvad. Üks põnev ese mööbliajaloo huvilistele on üks Eesti vanimaid säilinud kappe, mis pärineb lausa keskaja lõpust, täpsemalt 1515. aastast. Ekspositsioonis on ka pisut uuem kapp, aastast 1614. Muuseum avamine pole tähtis üksnes Eesti, vaid ka välismaistele mööbliajaloo huvilistele.
"Plaanis pole teha klassikalist näitust Eesti mööbli ajaloost, vaid mõeldud on ka noorematele külastajatele," ütles SA Virumaa Muuseumid juhatuse liige ja näituse peakuraator Viljar Vissel. Luuakse peresõbralik tegelusrada ning lastele avatakse tegevusruum, kuhu tuleb nokitsemiseks vanaaegne tislerilaud. Lastele on loodud ka oma kangelane. Kuulsa kolme põrsakese muinasjutu allikatest ilmus välja, et on ka neljas notsu, Neff-Neff, kes on väga suur mööbliajaloo huviline. Näitusel aitab Neff-Neff seigelda lastel põnevas mööblimaailmas. Kangelane on illustraatori käe all oma näo juba saanud ja mõni laps on notsut ka näinud.
Siinkirjutajale tundus Rehbinderi majas tuuri alustades ruumide arvukuse põhjal vaja olevat kaarti, kuid üsna pea sai majaplaan selgeks. Hoone planeering on aja jooksul pisut muutunud, mõned seinad on kaotatud, et munitsipaalhoonel parem ruumilahendus oleks. Muu hulgas on majas asunud Rakvere linnavalitsus. "Hoonet võib nimetada Rakvere raekojaks, kuna linnal pole raekoda olnud," rääkis Viljar Vissel.
H&M Restuudio töötajad ja Eesti kunstiakadeemia tudengid tegid professor Hilkka Hiiopi juhtimisel hoones põhjaliku detektiivitöö. Hoovipoolsest tiivast leiti suurel hulgal seinamaalingute fragmente ning kaks vana säilinud põrandat. Kummaline on tõsiasi, et tänavapoolses tiivast ei leitud ühtegi seinamaalingut, kuid alles on kõik vanad põrandad. Ühtlasi on tegu vanimate leitud seinamaalingutega Rakvere linnas. Lisaks maalingutele leiti tapeedifragmente 1860.–1880. aastatest.
Majas on omavahel integreeritud seinamaalingu representeerimise moodused. On kasutatud rekonstruktsiooni, konserveerimismeetodit ning nende kahe kombinatsiooni. "Kurioosne on tõsiasi, et seinamaalingud on üsna primitiivsed, kuid mõni aasta hiljem Krahv Rehbinderile valminud Udriku mõisa seinamaalingud on esmaklassilised ja filigraansed," seletas Vissel.
Tuuri käigus osutas Vissel pisikesele kulunud lapile seinal, mille eeskujul olid Tartu Pallase kunstikooli tudengid teinud rekonstruktsiooni, kasutades pritsmarmori tehnikat. Visseli sõnul on Rehbinderi maja Eestis üks vähestest, kui mitte ainuke koht, kus sellist võtet on kasutatud. Ühel vanal uksel on näha kõik värvikihid puiduni välja, et eksponeerida hoone muutumist ja nende ülevärvimisi. "Ajaloos ei saa olla egoiste, tuleb jätta midagi ka tulevastele põlvedele avastada," rääkis Vissel ja lisas, et tehti nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. 
"Kunagise linnapea kabineti seinad on Marie Antoinette‘i stiilis kollased või siis tänapäeva inimesele rohkem tuntud kui Post-it‘i kollased," naljatles Vissel. Põneva elemendina tuleb ruumi interaktiivne ampiirstiilis uks, mis näitab Udriku mõisa ning mööbli ajalugu ampiiri perioodil. Vanadele ahjujalamitele plaanitavad klaasist ahjud on vitriinid, kuhu seatakse näitust toetavad museaalid. Koridori seinale on tuleb omanäoline seakell, mis asendab klassikalist käokella ning täistunnil kukkumise asemel röhitseb. 
Hoone keskne koht on saal, mis pakub uusi võimalusi Rakveres loengute ja ürituste korraldamiseks. Umbes 60 inimest mahutav ruum on suurepärase akustikaga ning võimaldab ka õdusaid kontserdiõhtuid korraldada. Lage kaunistavad kaks unikaalselt selle ruumi jaoks Eestis valmistatud lühtrit ning istumiseks on moodsad Eestis disainitud toolid VIPSI.

Kommentaarid
Tagasi üles