Teateid muutuvast Rakverest

Marko Pomerants. Foto: Ain Liiva

Rakvere linna üldplaneering pärineb aastast 2010 ja ainult pime ei näe, et võrreldes selle ajaga on linnaruumis muutused toimunud või toimumas. Seda täiesti legaalselt.

Planeerimine on oma kõikides liikides seadusega väga täpselt reglementeeritud menetlus, ja kui selle olemust kuidagi lihtsalt kokku võtta, siis on tasakaalustatud nii arendaja kui ka avalikkuse ja samuti asjasse tegelikult otseselt puutuvate poolte (näiteks piirinaabrid) huvid. Tegelikult nende ring, kes kaasatud soovivad saada, piiratud polegi.

Planeeringu kehtestamise korral on tulemuseks õiguskindlus arendajale ja linnakodanikuna jääb üle soovida, et need planeeringud ka ellu viidud saaksid, sest suure tõenäosusega tähendab see rohkem elanikke, töökohti või vähemalt töökohtade säilimist, aga ka haridusasutusi, kultuuri- ja sportimisvõimalusi.