Hiidlased kutsuvad koos hümni laulma

Eesti lipp Otepääl. Foto: Maarius Suviste

Eestit armsaks pidavad inimesed on oodatud ühinema hiidaste üleskutsega, et laulda Eesti riigi aastapäeval, 24. veebruaril kell 13 oma kodukohas ühiselt Eesti hümni.

Ettepanekuga ühinejaid on juba teada paljudest paikadest üle Eesti, aga ka Soomest ja Inglismaalt. "Võta sõbrad kaasa ja ühine lauluga oma kodukandi armsas kohas, olgu selleks kirik, rahvamaja, vabadussõja mälestusmärk, hiietamm või tuntud inimese mälestuspink," ütles hümni laulmise eestvedaja, Palade põhikooli direktor Antti Leigri.

Narvas raekoja ees laulavad ühiselt integratsiooni sihtasutuse Narva eesti keele maja tandemkoor, Narva Eesti Selts, Narva eesti gümnaasium ja Narva gümnaasium. "See oli armas pakkumine ja mõjus nagu silla ehitamine, kui Antti Leigri kutsus ühiselt Eesti hümni laulma," rääkis Narva eesti keele õpetaja Pille Maffucci. "Tundsime, et kuigi Eesti paistab Narvas ja Hiiumaal väga erinev, oleme ühtsed ja koos laulmine liidab tugevalt." 

Eesti lipu sünnikohas Otepääl koguneb rahvas hümni laulma kiriku ja vabadussõjas langenute mälestussamba juurde. "Vaba riik on suur Jumala arm. Hoidkem oma riiki, püsigem vaimus tugevad ning kostku me laul palves taeva poole: "Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa"," lausus Otepää Maarja koguduse diakon Urmas Koorits.

Hiidlased kogunevad juba viiendat aastat laulma Reigi pastoraadi juurde, millel on hümni sünnilooga lähedane seos. Reigi õpetaja Gustav Felix Rinne avaldas 1868. aastal Friedrich Paciuse viisile laulu "Hioma- ehk issamaa laul". Samale viisile, millest kujunes ka Soome rahvushümn, kirjutas 1869. aastal ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannsen sõnad "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".

Laulmisega ühinemisest saab teada anda Facebooki grupis "Eesti hümni sünnikoht kutsub – 24. veebruar 2024 – laulame koos Eesti hümni", kuhu oodatakse ka fotosid ja videoid hümni laulmisest kõikjalt üle Eesti.