Repliik: tänavakultuur toob värvid linnaruumi

Kristian Kaiva. Foto: Ain Liiva

Vahel vaatan igatsusega üksikult ja külmalt seisvaid seinu ning fantaseerin, mida need võiks öelda. Linnal on seinu ja juttu oi kui palju, kuid tublisid jutustajaid vähe.

Tänavapilt vajab rohkem väänduvaid värvilisi vorme, mis hoiaks meie koduses kultuuriköögis meele ja maitsed teravad.

Ühel hetkel tabuks olnud kultuurivorm on uuendus­kuuride ja moodsate kultuuriürituste kaudu võtnud legaalse vormi ning igatseb metsikult näitamise ja imetlemise järele. Kleepsud, seinamaalid ning muraalid ootavad värvinäppude ja ühistute kokkuleppeid, et koos midagi põnevat sünniks.

Paneelmajade hall mass vajab ilmet ning kolmkümmend halli varjundiga talvenädalat karjuvad värvi järele. Usun, et ka tänaval kõndijal on tore leida aeg-ajalt linnapildis midagi värskendavat ning tühjad lõuendid kostitaksid rõõmuga. Kutsu kunst tuppa või vestelge õues seina ääres ning asi saab kooskõlas palju kirevam.