Nädala kaja: kas väikesel kogukonnal on õigus põhikoolile?

Andres Tohver. Foto: Ain Liiva

Võitlus Tapa valla haridusreformi ümber, mida bürokraatide keeles nimetatakse munitsipaalkoolide ümberkorraldamiseks, võtab tuure üles. Selle nädala alguses hakati organiseerima piketti ümberkorralduste vastu. Ehkki keegi end otseselt organiseerijaks tunnistada ei tahtnud, tuli algatus Lehtse ja Jäneda poolt.

Lehtse põhikoolis käib 55 õpilast, Jänedal 46. Kummagi kooli üheski klassis ei käi kümmetki õpilast. Õpilaste nappuse tõttu tuleb mõlemas koolis kasutada liitklasse. Ja kust sa neid õpilasi võtad? Asulad, kus koolid paiknevad, on samuti väikesed. Lehtse alevikus on elanikke pisut üle kolmesaja, Jäneda külas natuke alla kolmesaja.

Mida väiksem on kool, seda suurem on seal kulu ühe õpilase kohta. Tapa praegune vallavalitsus on minemas seda teed, et nii Lehtses kui ka Jänedal kaob kolmas kooliaste ehk 7.–9. klass. Sinna astmesse kuuluvad lapsed hakkaksid haridust saama Tapa linnas, kuhu neid viiks koolibuss. See plaan tahetakse ellu viia, ehkki veel eelmise aasta lõpus kinnitati kohalikele, et koolid säilivad põhikoolina.

Kuid Eesti on demokraatlik riik ja oma rahulolematust võib väljendada näiteks piketiga. Seda neljapäeval Tapa vallamaja ees ka tehti. Olid inimesed ja plakatid, lasti ka signaali. Signaali lasti tuletõrjeautost, sest Lehtses oli veel mõne aasta eest vabatahtlik päästekomando. Aga enam ei ole, sest komando käigus hoidmiseks polnud vahendeid.

Vallamajas sees kestis volikogu istung ligemale kuus tundi, mis on pikkuse poolest viimaste aastate rekord. Ja üksmeelele ei jõutudki. Ikka ja jälle räägiti rahanumbritest, Exceli tabelist, sellest, mis on praktiline ja mis mitte, kust leida lisavahendeid ja mil moel. Rõõmu sellest kõigest polnud märgata ei võimukoalitsiooni ega opositsiooni kuulujate nägudel.

Koolid on väikeste kogukondade selgrooks. Kui selgroost kolmandik ära võtta, kas siis organism jääb endiselt püsti või toimub lamandumine ja mandumine? Eestis on juba korduvalt juhtunud, et põhikoolist algkooliks muudetud õppeasutus kaob ühel hetkel hoopis ning ühes sellega lahkuvad piirkonnast lastega pered. Ja kui pole lastega peresid, on asula hääbumisele määratud.