Kaemus: ühismälu ja elulugude palmiksai

Jodi Picoult «Jutuvestja». Foto: Apollo

Jodi Picoult «Jutuvestja» Ersen (2015). Tõlkinud Maia Planhof

Juudi juurtega Sage Singer on pagar. Ta töötab öösiti, valmistades (veidi kummalises pagariäris) järgmiseks päevaks leibu ja teisi küpsetisi, püüdes peituda ja põgeneda üksilduse, mälestuste ja leina hinge pigistava reaalsuse eest. Kui Josef Weber, eakas mees neiu leinateraapiagrupist, hakkab pagariäris käima, sõlmivad nad tavatu sõpruse. Lugu teeb esimese pöörde pikas keerdkäikude reas, kui Josef tunnistab saladust, mida ta on aastaid kandnud ja mida mitte keegi linnas iial ei kahtlustaks, ning palub Sage’ilt erakordset teenet – seda, et neiu aitaks tal surra.

Lisaks moraalsetele valikutele, õigusemõistmisele ja andestuse-halastuse dilemmale rullub lahti lugu ühismälust, ajaloo valupunktidest, mis mõjutavad elu veel aastakümnete tagant, ning kahe perekonna lood, mis omavahel üllataval ja ootamatul moel seotud enamgi, kui esmapilgul paistab.