Juhtkiri: noored ihkavad kõrget palka

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kui naised saavad keskmiselt madalamat töötasu kui mehed ega julge sageli ka palgalisa küsida, siis noortel küsimise taha palga suurus ei jää. Noored soovivad teenida keskmiselt 1899-eurost netopalka, selgus tööportaali CVKeskus ja Palgainfo Agentuuri tööturuuuringust. Noorte palgaootused on teiste vanuserühmade väljendatud ootustega võrreldes tunduvalt kiiremini kerkinud, kasvades aastaga pea viiendiku.

Kes meist poleks noor olnud ning endast ja oma võimetest hästi arvanud? Korraliku palga küsimises pole midagi taunimisväärset, aga küsija peab arvestama, et tema soovile ei pruugita vastu tulla, ning selle peale mitte solvuma. Tööandja hindab ikka eelkõige võimeid ja oskusi, mitte numbrit passis. Ja on palju selliseid tööandjaid, kes on äsja ülikoolist või ametikoolist tulnud noorele spetsialistile nõus ka head palka maksma.

Hoopis teine lugu on aga noortega, kellel palgaküsimise oskus on olemas, aga töötegemise oskus ja soov sellega võrdses suhtes ei ole. Oma väärtust tulebki teada ja väärilist tasu küsida. Iseasi on muidugi see, kui suurt palka nõuab töökogemuseta noor, kes tegelikult tööd teha ei tahagi. Laisad võivad siis proovida tiktokkerite ja suunamudijatena läbi lüüa. Kõik ei ole, kuldlusikas suus, sündinud ning ei saa vanemate rahakoti toel õielt õiele lennelda.

Aga kuidas tööandjale tõestada, et oled tõepoolest hea spetsialist? Esiteks õpitulemustega. Teiseks enda väljendus- ja käitumisoskusega. Tööandja pole loll, tema saab esimesel vestlusel aru, kelle oskused on tõesti head ja kes ajab lihtsalt ilusat juttu. No ja siis veel üks nüanss, millele noor palgaküsija võibolla ei mõtlegi: kui olla näiteks 24-aastane ja CV-st vaatab vastu juba 10 töökohta, siis pole inimene tegelikult «teadmishimuline ja arenguvõimeline», vaid üks püsimatu tegelane, kellele ei kõlba ei üks, teine ega kolmas. Ja tööandja oskab seda töövestlusel märgata.