Nädala lind: Händkakk

Händkakk vabas õhus. Foto: Peter Lind

Aasta pimedaim aeg hakkab tasapisi otsa saama. Hommikul tööle minnes polegi enam pime, töölt tulles veel ka mitte. Päevadki pole enam hämaravõitu. Meile see meeldib, küll aga oli pime aeg meeltmööda kakkudele.

Händkakk, meie üks suuremaid ja arvukamaid öökulle, nautis hämarat aastaaega täiel rinnal, siis võis teda kasvõi keset päeva kohata. See võimalus muutis aga meilegi selle hämara aja vastuvõetavamaks, sest iga trehvamine kakuga toob ju «päikest meie päeva». Üldjuhul erutab ööelanikega kohtumine meid oluliselt rohkem kui päevaste liikidega, sest neid saadab justkui mingi salapära. Küll aga pole soovitav händkakuga kohtuda pesitsusajal tema pesa ja poegade läheduses.

Händkakke pesitseb meil headel hiireaastatel vaat et kuni kaks ja pool tuhat paari, mistõttu tema pesapaigale sattumine polegi nii võimatu. Kui meil vaid oleks nii suuri õõnsusi, kuhu händkakk sisse mahub, kasutaks ta neid pesitsemiseks meelsasti. Paraku peab ta enamasti leppima mõne murdunud puu tüükaga või vana röövlinnupesaga. Seda enam tunduvad talle pojad kaitsetuna ning pesa lähedusse sattunud inimest võib händkakk rünnata. Ootamatult ja selja tagant. Seetõttu kannavad linnuuurijad händkaku pesapaiku külastades kaitsevahendeid, ennekõike kiivrit. Praegusel aastaajal pole veel vaja händkakke karta. Neid võib rahulikult jälgida ja pildistada, mingit ohtu sellest pole.