Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamist

Mart Võrklaev. Foto: Madis Veltman

Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku on neid meie euroga liitumise ajast ringlusesse lastud 230 miljonit tükki koguväärtuses 3,4 miljonit eurot – see on 612 tonni metalli. Tagasi ringlusesse jõuab neid keskmiselt

3 protsenti ja neid on pidevalt vaja juurde toota, sest kaupmeestel on kohustus väikseid sente vahetusrahana tagasi anda.

Enamikku pisisentidest kasutataksegi paraku vaid üks kord – siis, kui me neid poest või turult müüja käest saame. Küllap on pea kõigil kogemus, et pisisendid jäävad rahakotti, taskupõhja või koju kapi peale lihtsalt seisma ja kaovad lõpuks ära. Nende ostujõud on väike ja nii pole motivatsiooni neid maksmisel pidevalt kasutada. Ühesõnaga on pisisendid tülikad kõigi jaoks, nende tootmine koormab keskkonda ja kogu kulu, mis nende tootmise, kohaletoimetamise ja käitlemisega kaasneb, maksame kinni meie tarbijatena, kellel need mündid seejärel kuhugi seisma jäävad.

Vähendamaks edaspidi vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, hakkaksid poed kava kohaselt 2025. aastast ümardama sularahas tasumisel ostukorvi lõppsummat matemaatiliselt lähima 5 sendini. Ümardamisreeglite järgi ümardatakse lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, allapoole ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ülespoole.