Riigikohus arutles selle üle, keda saab looma väärkohtlemisel pidada kannatanuks

Riigikohus leidis, et loomade väärkohtlemise puhul võib kannatanuks lugeda isikut, kellel on loomaga lähedane side ja kes kuuleb või näeb kõnealuse looma kannatusi. Foto: Kristjan Teedema

Riigikohus ei rahuldanud neljapäeval MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit kaebust, kuna liidul puudus lubamatult koheldud loomaga lähedane side ja seega kaebeõigus.

Riigikohus selgitas, et ühiskonnas tuleb kindlustada ja järgida eetilis-moraalset kokkulepet, mille kohaselt on inimesel keelatud tundeid omava ning valu tundva elusolendiga vääralt käituda. Kolleegium selgitas, et karistusseadustik ei kaitse üksnes ühiseid sotsiaalseid väärtusi, vaid teatud juhtudel ka üksikisiku õiguseid.

Oma arutluses juhtis riigikohus tähelepanu, et kui loomaomanikul on enda lemmikuga tekkinud emotsionaalne side ja ta näeb pealt või saab teada oma looma rasketest füüsilistest kannatustest, võib see omanikule põhjustada hingelisi üleelamisi. Ja hingelised üleelamised võivad õigustada omaniku kannatanuks lugemist. Sama põhimõte kehtib kolleegiumi hinnangul igaühe puhul, kellel on kannatada saanud looma lähedane side. Kannatanul tekib seega õigus looma julma kohtlemise kohta alustatud politseimenetlus vaidlustada.