Nädala kaja: nädal näitas (ema)keelt

Inna Grünfeldt. Foto: Ain Liiva

«Kas lauluallikas / külmas põhjatuules / minu rahva meelesse / oma kastet ei vala? // Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavust omale otsida?» Nõnda kirjutas oodis «Kuu» üks meie rahvuskirjanduse loojaid Kristjan Jaak Peterson, kelle sünniaastapäeva tähistame emakeelepäevana.

Sonda kooli endine direktor ja emakeeleõpetaja Meinhard Laks, kes alustas 1995. aastal allkirjade kogumist emakeele kaitseks ega jätnud jonni enne, kui aastal 1999 hakati emakeelepäeva tähistama riikliku tähtpäevana, võib pilvepiiril naeratada: emakeelepäev on eestlaste südamesse juured ajanud.

Emakeelelisi ettevõtmisi jagus terve nädala peale ja 14. märts oli neid lausa tulvil. Kirjanikud olid lennus mööda raamatukogusid ja koole, loeti ja lauldi, mõeldi ja kõneldi emakeeles ja emakeelest, kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnad ning Jõhvis anti Rein Rauale pidulikult üle Virumaa kirjandusauhind romaani «Katkurong» eest. Aina enam huvilisi kogub Vikerraadio e-etteütlus.

17. korda toimunud e-etteütlusele esitati 10 864 teksti, neist täiesti korrektseid oli 114 ja paari üksiku veaga ligi tuhat.

Et aasta keeleteoks tunnistati algupärase eestikeelse ülikooliõpiku «Rakubioloogia» ilmumine Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse juhtimisel, võib pidada igati märgiliseks sündmuseks. Õpikus, mis toob tippteaduse eesti üliõpilaseni emakeeles, sai 1180 leheküljel tervikuks 31 õppejõu mõttetöö. Sellega on võetud üle teatepulk Eesti riigi algusaja teadlastelt, kes pühendusid eesti teaduskeele loomisele ja arendamisele, samuti selgelt tõestatud, et meie emakeeles saab käsitleda ka kõige keerulisemaid teemasid.

Tegelikult võiks iga päev olla natuke emakeelepäev, kui avastada mõni tore sõna, meie mängulise keelega natuke vigurdada või lihtsalt ja selgelt kõnelda, kasutades eesti keele rikkust, vältides ingliskeelseid väljendeid ja ka võõrsõnu. Tasub proovida. See on täiesti võimalik. Nõnda kujuneks emakeelepäevast päevhaaval ja märkamatult igaühe isiklik ilusa emakeele aasta.