Eestis kaotas kehtivuse üle 1300 kolmandate riikide kodaniku relvaloa

Pooled relvaloata jäänud isikutest on pärit Vene föderatsioonist või Valgevenest. Foto: Arvo Meeks

Riigikogus vastu võetud relvaseaduse muudatused jõustusid mullu 15. märtsil. Seadusemuudatused puudutasid umbes 1300 kolmandatest riikidest pärit inimest, kes pidid oma relvad maha müüma või politsei- ja piirivalveametile (PPA) hoiule andma. Pooled neist isikutest on Vene föderatsiooni kodanikud.

Siseminister Lauri Läänemets ütles relvalubade kehtivuse lõppemist kommenteerides, et eelkõige oli otsus tingitud otseselt siseturvalisuse ja avaliku korra tagamise kaalutlustest. Nimelt tunnistati 15. märtsist kehtetuks 1300 relvaluba, mis olid antud isikutele, kes ei olnud Euroopa Liidu ega NATO liikmesriikide kodanikud. Need, kellel ei õnnestunud tänavu 15. märtsiks relva ära müüa, pidid need PPA-sse hoiule andma. Eelkõige puudutas see Vene föderatsiooni ja Valgevene kodakondsusega relvaomanikke.

Siseministri sõnul on neil relvaomanikel, kes oma relva praegu politseisse hoiule on andnud, võimalus see relv aasta jooksul ise võõrandada. "Sealjuures lükkan ümber sotsiaalmeedias kõlanud linnalegendid, justkui saaksid nad oma relvad müüa kellele tahes või koguni salaja. Loomulikult mitte – relvade politseile hoiule andmise mõte ongi ju see, et PPA saaks valideerida uue ostu ning anda tehinguks vajaliku loa. Alles PPA loa olemasolul on võimalik müüa relv selleks soetamiseks vajalikku luba omavale isikule – olgu siis tegu eraisiku, relvakaupmehe või kasvõi komisjonimüügiga," lisas siseminister.