Kriisiks valmis! ⟩ Haljala vald plaanib soetada Starlinki, Rakverel on varuks generaatorite armee

Evakuatsiooniõppus Kadrina spordihoones. Omavalitsused peavad seaduse järgi olema valmis majutama vähemalt kaks protsenti oma elanikkonnast. Foto: Kristel Kitsing

Kriisiolukorras on kõige haavatavamad kortermajades elavad linlased. Isegi kui esmane varjumiskoht on olemas, tekib pikema aja vältel probleem näiteks keskküttega. Lääne-Viru omavalitsuste kriisikomisjonides käib pidev töö selle nimel, et olla valmis. Aga valmisolek algab ennekõike üksikisiku tasandil.

Päästeametil seisab järgmistel aastatel ees suur töö, sest tegevusplaani kohaselt on vaja kolme aastaga suurendada hädaolukorraks valmis olevate inimeste hulka 25 protsendini rahvastikust. Koostöös valdade ja linnadega on töölaual kümneid, kui mitte sadu tegevuspunkte, et eesmärgini jõuda.

Lisaks on siseministeeriumis ettevalmistamisel eelnõu, millega soovitakse reguleerida varjumise korraldust Eestis ning kehtestada varjendi rajamise kohustus uutele ehitistele ja varjumiskoha nõuded olemasolevatele hoonetele.