Lääne-Virumaa põldudel algab võitlus rändlindudega

Rändlindude arvukus tekitab põllupidajatele parajat peavalu. Foto: Tiit Hunt

Sel aastal lubab keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini hanelistele heidutusjahti pidada kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Nimistusse kuuluvad Harju-, Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Ida- ja Lääne-Virumaa ning küttida tohib suur-laukhane, valgepõsk-laglet ja Kanada laglet.  

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et Eestist läbi rändavate haneliste populatsioon on väga suures kasvutrendis ning nende arvukuse tõus on looduskaitseline edulugu. "Liikide kestmajäämise mõistes ei ole heidutusjahil mitte mingit mõju, vaid tegemist on ühe hirmutamismeetmega, et kaitsta Eesti inimeste toidulauda. Näiteks loendati suur-laukhane 2002. aastal Eesti seirealadel ligikaudu 20 000 lindu, 2020. aastal loendati neid Eesti seirealadel ligikaudu 100 000 lindu. 20 aastaga on suur-laukhane arvukus tõusnud viis korda," rääkis Vakra.  

Küttimine on lubatud üksnes külvatud kultuuriga põllumaadel. Ühelt põllumassiivilt on jahimehel lubatud korraga küttida ööpäevas kuni 10 isendit ning kütitud linde ei tohi peale küttimist põllule jätta.