Teadlased avastasid Eestis uue liblikaliigi

BNS
Copy
Luha-pisivaksik on lõunapoolse levikuga liik, keda esmakirjeldati 1908. aastal Kaug-Idas.
Luha-pisivaksik on lõunapoolse levikuga liik, keda esmakirjeldati 1908. aastal Kaug-Idas. Foto: Villu Soon

Juba üle kümne aasta on keskkonnaagentuuri eluslooduse seire­programmi osaks igasuvine ööliblikate seire, mille käigus avastasid teadlased Eestis uue liigi, luha-pisivaksiku, mille määrang hiljuti kinnitust leidis.

Eesti oludes annab ööliblikate seire informatsiooni kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta ning vahel harva üllatavad leiud ka pikaaegse kogemusega entomolooge. Nimelt lendas eelmise aasta juuli alguses Pärnumaal Nigula seirepüünisesse isane luha-pisivaksik (Eupithecia addictata) ning kuu teises pooles leiti samast paigast ka üks emasloom. Kuna pisivaksikute liigi määramine on sageli keeruline ja nõuab eksperdikogemust, tuli määrangu kinnitamist oodata. Liigi tuvastamiseks kasutati nii morfoloogilisi tunnuseid kui DNA järjestamist.

Luha-pisivaksik on lõunapoolse levikuga liik, keda esmakirjeldati 1908. aastal Kaug-Idas. Euroopast avastati see liik 1990. aastatel ning tema levila siin on väga katkendlik – kitsas areaal ulatub Itaalia kirdetipust üle Austria, Slovakkia ja Ungari Ida-Ukrainani. Isoleeritud asurkonnad esinevad ka Balkani poolsaarel, kus luha-pisivaksik elab merepinnast 800–1200 meetri kõrgusel metsavööndis, samuti Kesk-Venemaal. Läti ainuke isend leiti 2015. aastal riigi kaguosast ning Leedus tehti luha-pisivaksiku esinemine kindlaks mõned aastad hiljem, kuid korduvad taasleiud järgmistel aastatel viitavad, et liik esineb seal püsivalt. Võttes arvesse liigi varem kaardistatud levikut, on Nigula looduskaitseala luha-pisivaksiku areaalis selgelt põhjapoolseim leiukoht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles