Riigikohtu istungil läbimurret ei tulnud: Tapa vald ja N.R. Energy ei näita leppimise märke

Riigikohtunikud Nele Siitam, Ivo Pilving ja Margit Vutt. Foto: Andres Tohver

14. märtsil arutati Tartus riigikohtus tüli, mis oli alguse saanud 22. juunil 2020. Tollal otsustas Tapa vald Tapa linnas määrata sama aasta 1. augustist soojusenergia võrguettevõtjaks vallale kuuluva osaühingu Tapa Vesi. Soojatootja N.R. Energy, kes varem oli Tapa linnas ka võrguettevõtja olnud, vaidlustas otsuse kohtus.

N.R. Energy esitas halduskohtule kaebuse, et Tapa vald ei olnud pakkunud talle võimalust rendilepingut pikendada, ei kaasanud teda volikogu menetlusse ning vastavalt kaugkütteseadusele kohalik omavalitsus ei saagi kedagi võrguettevõtjaks määrata. N.R. Energy rõhutas ka, et osa Tapa linna kaugküttevõrgustikust on tema omandis, ettevõte ei ole seda kellelegi rentinud ning vald ei saa anda võõrast omandit ilma loata Tapa Vee kasutusse.

Halduskohtu menetluse käigus hakkas Tapa vald väitma, et otsusega oli soovitud teha sisetehing riigihangete seaduse tähenduses. Teisisõnu, kuna Tapa Vesi kuulub vallale endale, siis sõlmiti tehing justkui iseendaga ja riigihangete seadus sellist otselepingut sisetehinguna tõepoolest lubab. Halduskohus tühistas siiski Tapa vallavolikogu 22. juuni 2020. aasta otsuse. Sellega nõustus ka Tartu ringkonnakohus. Mõlemad kohtuastmed leidsid, et täidetud ei olnud sisetehingu tegemise esimene eeldus ehk kontrollikriteerium – Tapa vallal ei olnud otsustavat mõju Tapa Vee oluliste otsuste üle, mis on kontrollikriteeriumi täitmiseks vajalik. Vald oleks pidanud võrguettevõtja määramisel järgima hankemenetluse korda.