Statistikaameti uuringu kohaselt kulutavad Lääne-Virumaa elanikud oluliselt vähem raha kui Eestis keskmiselt, küll aga raisatakse rohkem alkoholile ja tubakatoodetele.
Kogu teenistus kulub elamiseks
Leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige Eestis 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, võrreldes varasema aastaga oli see 7 eurot rohkem. Lääne-Virumaal jagus inimestel raha oluliselt vähem – siin kulutas leibkonnaliige keskmiselt 238 eurot kuus.
Sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid leibkonna eelarvest 46,6%, mida on pisut rohkem kui Eestis keskmiselt. Toidule kulub Lääne-Virumaal leibkonnaliikme kohta 71,44 eurot, eluasemele 39,39 eurot. Suuruselt järgmised väljaminekute grupid on transport (30,44 eurot), sideteenused (17,78 eurot) ja vaba aeg (17,58 eurot).
Toidukaupadest kulutatakse Lääne-Virumaal kõige rohkem – 18,54 eurot leibkonnaliikme kohta – lihatoodetele, järgnevad alkoholivabad joogid (5,59 eurot), puuviljad (3,81 eurot), piim (3,1 eurot), kartulid (2,72 eurot). Alkoholile kulutatakse Lääne-Virumaal leibkonnaliikme kohta 7,05 eurot ja tubakatoodetele 4,80 eurot, mida on omajagu rohkem kui Eestis keskmiselt (vastavalt 5,82 ja 3,49 eurot).
Vinnis elava neljaliikmelise perekonna pea ütles, et nemad arvestavad igapäevasteks kulutusteks kuus kokku keskmiselt 1000-1200 eurot. “Eks väljaminekud sõltuvad sissetulekutest, kuid ära kulub kõik, lihtsalt, kui on sissetulek suurem, on võimalik rohkem lubada,” märkis tööl käiv pereisa, kelle abikaasa on väikeste lastega kodus.
Mehe hinnangul kulub pere eelarvest kõige suurem osa transpordile, umbes 300 eurot kuus, sest pea iga päev on vaja sõita Rakverre ning samuti külastatakse tihti vanemaid.
Toidule kulub perekonnal umbes 250 eurot kuus, suvel vähem, kuna värsked köögiviljad saadakse vanemate aiast. Vaba aja veetmiseks käiakse välja umbes 150 eurot kuus.
“Ka laste asjad maksavad palju ja kohe andis tunda, kui üks tütardest hakkas potil käima ja ei vajanud enam mähkmeid,” märkis pereisa. Tema hinnangul on elu Eestis viimase aasta jooksul kallinenud pisut vähem kui kolmandiku võrra.
Maal ja linnas kuus keskmiselt kulutatav kogusumma Eestis oluliselt ei erinenud. Linnaleibkonna liige kulutas kuus eluasemele keskmiselt 11 eurot rohkem kui maaleibkond, eluasemekulude osatähtsus eelarvest moodustas linnas 19% ja maal 15%. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud riietele, tervishoiule, vabale ajale ja väljas söömisele. Maal seevastu kulutati transpordile ligi 15% leibkonna eelarvest, linnas jäid transpordikulud 10% piiresse.
Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaal (322 eurot kuus leibkonnaliikme kohta, sh Tallinnas 313 eurot kuus leibkonnaliikme kohta) ja Tartumaal (312 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Kõige vähem kulutati Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Valgamaal (vastavalt 183, 184 ja 199 eurot kuus leibkonnaliikme kohta).
Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm. 2011. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, keskmise suurusega 2,3 inimest.
Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.