Kohtumised salatseva ilvesega on sel kevadel sagenenud

Ilves on ainuke Eesti metsades elav kaslane. Foto: Sille Annuk

Ilvest näha pole lihtne, kuid viimasel ajal on levinud hulk pilte ja videoid salatseva eluviisiga metskassist. Lisaks võimalikult isoleeritud elupaikadele on nad äärmiselt varjatud eluviisiga ning liiguvad peamiselt videvikus ja öösel.

«Metsatukas või põlluservas elades ei ole siiski haruldane märgata ilvese liikumist,» rääkis loodusgiid ja looduse populariseerija Peeter Hussar. Ilvese kodukoht on ilmatu suur ning isailvese liikumisala – olenevalt looma vanusest ja saakloomade rikkusest – võib olla Eesti tingimustes ligi 100 ruutkilomeetri suurune.

Tihedamate metskassi kohtamiste taga midagi müstilist ei ole. «Praegu hakkab parasjagu pihta see aeg, kus eelmise kevade ilvesepojad jäävad omapead ning nüüd noored loomad otsivad endale uut territooriumi,» rääkis Hussar ja lisas, et ilvese arvukus on viimastel aastatel ka tublisti suurenenud. Alates 2016. aastast pole Eestis ilvestele jahti peetud, kuid keskkonnaameti erakorralisel loal võib siiski lubada küttida haigeid, oluliste vigastustega loomi või probleemisendeid kõikjal Eestis Jahiringi teeb ilves läbi keskmiselt nädalaga. Tema strateegia seisneb selles, et ta loodab liikumise käigus saakloomale peale sattuda. «Metskits on suurematest loomadest ilvesele meelepärane saak, seega seal, kus liiguvad kitsed, liigub ka metskass,» seletas Hussar. Samuti kuuluvad ilvese toidulauale jänesed, kährikud, koprad, kanalised ja isegi närilised.