Kadrinas peetakse vaimse kultuuripärandi mõttetalguid

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Kadrina nostalgiakeskuse tegevusest räägib mõttetalgutel Tiina Raudla.
Kadrina nostalgiakeskuse tegevusest räägib mõttetalgutel Tiina Raudla. Foto: Pärnu Postimees

Eesti rahvakultuuri keskuse korraldatud maakondlikest infopäevadest on eriti suure huviga vastu võetud just vaimse kultuuripärandiga seotud kohtumised. Lääne-Virumaa mõttetalgud, kuhu kõik huvilised saavad end juba registreerida, toimuvad 4. aprillil Kadrina rahvamajas.

Vaimne kultuuripärand kui elav pärand on oma olemuselt haaramatult mitmekesine. Mõttetalgute eesmärgiks on innustada osalejaid märkama ja hoidma oma vaimset kultuuripärandit, algatada kogukonnas vaimse pärandi ning selle hoidmise ja esiletoomisega seotud arutelusid ning ettevõtmisi. 

Mõttetalgutel arutletakse, milline koht ja tähendus on meie traditsioonilistel teadmistel ja oskustel kogukonna igapäevaelus ning kuidas toetab elav pärand inimese, kodukoha, kogukonna ja piirkonna jätkusuutlikkust. "Just nendele küsimustele vastuseid otsima hakkame," ütles Eesti rahvakultuuri keskuse Lääne-Virumaa rahvakultuurispetsialist Mare Taar. "Seekord arutleme piirkondade, nagu Kadrina, Haljala, Tapa ja Lahemaa, elava pärandi teemadel. Tutvume Eesti vaimse kultuuripärandi nimistuga, mis on üks võimalus kogukonna märkamiseks, ning leiame üheskoos ideid, kuidas elav pärand saab kaasa aidata piirkonna jätkusuutlikkusele." 

Sõna saavad ja häid näiteid toovad osalejatele valdkonna praktikud. Vaimsest kultuuripärandist ja jätkusuutlikkusest ning nimistust räägivad Leelo Viita ja Epp Tamm Eesti rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuripärandi osakonnast. Liis ja Roland Burk tutvustavad Lahemaa pärimuskoja tegemisi. Kadrina nostalgiakeskuse tegevustest räägib aga Tiina Raudla. Tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins annab ülevaate oma kunstipraktika meetoditest ning jagab näiteid kunstnike kaasamisest pärandi leidmisel, hoidmisel ja edasikandmisel.

"Kunstniku rolli ühiskonnas ei tohi alahinnata, sest sellistest ühistegevustest saavad kasu nii kohalikud omavalitsused, seltsid, ühendused ja aktiivsed külaelanike grupid. Pealegi on kogu vaimne kultuuripärand meie kõigi südameasi. Seega on mõttetalgutele oodatud kõik, kes soovivad anda panust piirkonna arengule elava pärandi võtmes," sõnas Taar.

Mõttetalgutele saab ennast registreeruda 29. märtsini Eesti rahvakultuuri keskuse kodulehel või võttes ühendust Lääne-Virumaa rahvakultuurispetsialisti Mare Taariga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles