/nginx/o/2021/12/13/14258643t1h55c0.jpg)
/nginx/o/2024/03/25/15965099t1hff0e.jpg)
Tapa valla koolivõrgu ümberkorraldamist arutati enne 29. veebruaril ja 18. märtsil volikogu istungitel. Kolmas ja otsustav arutelu toimus 23. märtsil, mil vallavolikogu "Tapa valla munitsipaalkoolide ümberkorraldamise eelnõu" häältega 11:10 heaks kiitis.
Laupäeval oli pinget tunda juba vallamaja ees, kuhu kogunenud rahvas sõneles volikogu keskerakondlasest esimehe Maksim Butšenkoviga. "Te väidate, et me esitame küsimusi, millele me tegelikult ei ootagi vastuseid. Ma tahan öelda, et see on väär. Me esitame küsimusi ja neile tuleb vastata!" põrutas Jäneda elanik Toomas Kaukvere.
Sõnelus ei piirdunud üksnes tänavaga. Kui Butšenkov teatas, et peab volikogu istungit juhatama minema, järgnes paarkümmend inimest talle vallamaja kolmandale korrusele, kus volikogu tavapäraselt koos käib. Rahvas võttis istet toolidel ja seisis seina ääres.
Volikogu saalis andis Kaukvere Lehtse ja Jäneda kogukonna nimel üle kavandi, mis oli pealkirjastatud nõnda: "Autusesammas Tap(p)a kool". Küünla ja kolme lehega autusesambale tuleks Kaukvere sõnul kanda kõik Tapa vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed, kes Jänedal ja Lehtses põhihariduse andmise lõpetamise poolt otsustavad.
/nginx/o/2024/03/25/15965100t1h0016.jpg)
Lehtse kooli hoolekogu esimees Kätlin Varblas kurtis: "Oleme viimase kahe kuu jooksul saanud korduvalt erinevate valla töötajate suust vihjeid, et kui ei meeldi, siis koli ära." Ta rõhutas, et eelkõige on tal mure valla hariduse tuleviku pärast. "Käega lüüa ja oma kodukohast ära kolida ei soovi meist keegi," lisas ta.
Tapa võimukoalitsiooni seisukoha tõi oma sõnavõtuga esile volikogu keskerakondlasest liige Lilli Strõnadko: "Eesmärk on säilitada Tapa vallas gümnaasiumiharidus. Aeg pressib peale, tõesti pressib peale. Huvitav, mis me täna siis nii väga muretseme. Koolid jäävad ju igasse kohta alles. Võimalus on õpetajatel tõsta palka ja õppekvaliteeti. Teeme ikka ära selle."
/nginx/o/2024/03/25/15965101t1h3612.jpg)
Juba 6. märtsil olid Tapa gümnaasiumi hoolekogu, Tamsalu gümnaasiumi hoolekogu, Jäneda kooli hoolekogu ja Lehtse kooli hoolekogu teinud vallavalitsusele ühise ettepaneku eelnõu menetlemine peatada. Samal päeval saatis Tapa gümnaasiumi õpilasesindus vallavalitsusele oma seisukoha, et ei ole nõus Tapa valla munitsipaalkoolide ümberkorraldamise eelnõuga; Lehtse kooli õpilasesindus tegi vallavalitsusele ettepaneku säilitada Lehtse kooli kolmas kooliaste. Päev varem ehk 5. märtsil oli Tapa vallavolikogu turvalisuse- ja sotsiaalkomisjon oma koosolekul otsustanud, et ei toeta Tapa valla munitsipaalkoolide ümberkorraldamise eelnõu esitamist volikogule. Tapa vallavalitsus jättis need ettepanekud ja arvamused kõrvale.
Kõrvale jäeti ka valimisliidu Valgejõgi ettepanek lükata reformi teostumine 2026. aasta 1. septembrisse. Selle ettepaneku kohaselt oleks Tamsalu gümnaasiumi gümnaasiumiosa liidetud Tapa gümnaasiumiga. Jäneda ja Lehtse kool oleks omavahel liidetud, kuid nõnda, et nii Jänedal kui ka Lehtses oleks säilinud kolmas kooliaste ehk 7.–9. klass.
/nginx/o/2024/03/25/15965102t1h8ace.jpg)
Valimisliidu Valgejõgi juht Alari Kirt tegi Tapa vallavolikogu 23. märtsi istungil sellegipoolest katse päevakorra teine punkt ehk eelnõu "Tapa valla munitsipaalkoolide ümberkorraldamine" volikogu istungi päevakorrast välja hääletada, kuid võimukoalitsiooni häälteenamuse toel jäi see siiski päevakord.
Küll teatas Tapa vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ene Augasmägi, et vallavalitsus toetab volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni ettepanekuid koolide nimede asjus. Nii näiteks pannakse Lehtses õppehoonele silt Tapa Valla Kooli Lehtse Koolimaja ning Jäneda koolile Tapa Valla Kooli Jäneda Koolimaja. Augasmägi lubas, et erivajadustega lapsed saavad nii Jänedal kui ka Lehtses ka pärast 6. klassi õpet. Vajangul jätkab tegutsemist Tamsalu kooli õppekoht.
/nginx/o/2024/03/25/15965103t1h06a4.jpg)
Butšenkov sõnas, et volikogus on inimesi, kellel on koolide ümberkorraldamisel huvide konflikt, ning rõhutas, et nad peaksid end arutelust taandama. Nendeks inimesteks osutusid Tiiu Rosenberg ja Leelo Jürimaa valimisliidust Valgejõgi, kes annavad Lehtse koolis tunde, ehkki nende koormus seal on väike.
Sekkus Tapa valla jurist Margit Halop: "Ega siin ei saa keegi teine anda korraldust, kas volikogu liige peaks ennast taandama või mitte. Et see nüüd ongi siis enda siseveendumuse kohaselt, kas on toimingupiiranguga tegemist või mitte."
/nginx/o/2024/03/25/15965104t1h8760.jpg)
Mart Lees valimisliidust Valgejõgi tundis huvi, miks õpivad ligi 200 põhikooliealist ja 73 gümnaasiumiealist Tapa valla last väljaspool koduvalda. Augasmägi väitis, et valla piirialadel elavate laste jaoks on tee lühem Väike-Maarjasse, Amblasse, Aravetele ja Kadrinasse. Sageli määrab lapse kooli see, kuhu vanemad tööle sõidavad. Teatud vanuses hakkab toimuma spetsialiseerumine ja ka see mõjutab kooli valikut.
Leesi küsimuse peale, kuidas haridusreformiga aastas 600 000 eurot kokku hoitakse, väitis Augasmägi, et see on analüüsi tulemusena saadud keskmine number, millele on juba lisatud koolide liitmise riiklikud toetused, kuid neid toetusi saadakse vaid kolm aastat.
Käega lüüa ja oma kodukohast ära kolida ei soovi meist keegi.
Kätlin Varblas
Lehtse kooli hoolekogu esimees
Kui Tatjana Tamm valimisliidust Valgejõgi avaldas kartust, et Jäneda ja Lehtse lapsed hakkavad seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas klassis käima Aegviidus, siis tunnistas Butšenkov: "Oht on olemas, aga kahjuks me ei saa sellega midagi teha."
Leelo Jürimaa ütles, et kui Jäneda ja Lehtse koolilt kolmandik õpilasi ära võtta, ei jää need kolmandiku võrra kütmata ega koristamata. "Need karbikulud jäävad ju kõik alles," sõnas ta.
/nginx/o/2024/03/25/15965105t1hbc63.jpg)
Augasmägi lubas, et täiskoormusega õpetaja kuupalk tõuseb 2100 või isegi 2200 euro peale. Ta hoiatas, et juhul, kui reform peaks läbi kukkuma, jätkub kõik vanaviisi.
Timo Tiisler valimisliidust Valgejõgi kahtlustas, et ümberkorralduse tulemusena saavad uuteks direktoriteks Elmu Koppelmann ja Kai Puhasmets. "Ei taha. Ma olen 35 aastat olnud," rahustas teda Koppelmann.
/nginx/o/2024/03/25/15965106t1hc209.jpg)
Reformierakondlane Reigo Tamm kutsus volikogu liikmeid üles leppimisele, et kaoks üksteise solvamine, süüdistamine, mõnitamine ja alandamine. "Kas me jääme lõputult kätte maksma?" küsis ta retooriliselt. Tamm palus haridusreformile kaasa aidata, et see kokku ei kukuks.
Eelnõu "Tapa valla munitsipaalkoolide ümberkorraldamine" muudatusettepanekud pandi Reigo Tamme soovil hääletusele ühtse paketina. Need võeti vastu häältega 11:10.
/nginx/o/2024/03/25/15965107t1h572b.jpg)
Poolt hääletasid Vello Ojamäe, Kerli Relli, Tiina Talvik ja Reigo Tamm Eesti Reformierakonnast, Maksim Butšenkov, Kalev Kodzis, Lilli Strõnadko ja Üllar Neeme Eesti Keskerakonnast, Alar Teras ja Elmu Koppelmann valimisliidust Koostöö ning Rein Tali EKRE nimekirjast.
Vastu hääletasid Alari Kirt, Evelin Hiie, Leelo Jürimaa, Mart Lees, Timo Tiisler, Tiiu Rosenberg, Tatjana Tamm ja Toomas Uudeberg valimisliidust Valgejõgi ning Aigar Põder ja Heiki Hallik EKRE nimekirjast.
Mida kujutab endast Tapa valla munitsipaalkoolide ümberkorraldamine?
Tamsalu gümnaasium muudetakse gümnaasiumist esimese kolme kooliastmega põhikooliks. Kooli nimeks määratakse Tamsalu kool. Gümnaasiumiaste ehk 10.–12. klass liidetakse Tapa valla gümnaasiumiga.
Tapa gümnaasiumi nimeks määratakse Tapa valla gümnaasium. Selle esimene ja teine kooliaste ehk 1.–6. klass liidetakse Lehtse kooliga.
Lehtse kool muudetakse ühe asutusena tegutsevast koolieelsest lasteasutusest ja kolme kooliastmega põhikoolist ühe asutusena tegutsevaks koolieelseks lasteasutuseks ja kahe kooliastmega põhikooliks. Selle kolmas kooliaste ehk 7.–9. klass liidetakse Tapa gümnaasiumiga. Kooli nimeks määratakse Tapa valla kool, kooli tegutsemiskohad on Lehtse alevik, Jäneda küla ja Tapa linn.
Jäneda kooli kolmas kooliaste ehk 7.–9. klass liidetakse Tapa valla gümnaasiumiga. Jäneda kooli koolieelne lasteasutus ning esimene ja teine kooliaste ehk 1.–6. klass liidetakse Lehtse kooliga. Jäneda kooli tegevus iseseisva asutusena lõpetatakse 31. augustil 2024.
Tapa vallavalitsus korraldab nende asutuste tegevuse ümber 1. juulist kuni 31. augustini 2024. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest, esitades kas kaebuse Tartu halduskohtule või vaide Tapa vallavolikogule.
Kes kuulusid komisjonidesse?
Komisjoni, kes Tapa valla haridusvõrku analüüsis, kuulusid Ene Augasmägi, Tuuli Roostfeldt, Elmu Koppelmann, Aime Tops, Kadri Toomingas, Gert Uiboaed ja Kai Puhasmets.
Teise komisjoni ehk juhtivkomisjoni kuulusid igast volikogu poliitilisest jõust kaks inimest: Eesti Keskerakonnast Dmitri Okatov ja Maksim Butšenkov, Eesti Reformierakonnast Reigo Tamm ja Riho Tell, EKRE nimekirjast Rein Tali ja Aigar Põder, valimisliidust Koostöö Ene Augasmägi ja Elmu Koppelmann ning valimisliidust Valgejõgi Aivi Must ja Alari Kirt.
Volikogus hääletusele jõudnud variandi poolt olid kõik juhtivkomisjoni liikmed peale Kirdi ja Musta.