Kui soovid rahu, valmistu sõjaks – nii kõlab ütlus, mille saatel püssikangelane John Wick oma veretööd korda saatis. Tema üks suur motivaator oli hõimukultuuridele omane veritasu, kus hambaid hammaste vastu vahetatakse.
Repliik: sõda pole midagi muud kui poliitika jätkamine teiste vahenditega
Ukraina sõja puhkedes saime suure kultuurišoki, kui avastasime, et peale kaitseväe puudub ühiskonnas laiem valmisolek ulatuslikuks katastroofiks. Päästeamet on nüüd tsiviilkaitsetrummi tagumas, kuid rahvas näitab väsimuse märke nii koroonast kui ka Ukraina-Vene sõjast. Ettevalmistuste koha pealt saab ise palju ära teha, kuid kui põhjalik tuleks konfliktiks valmistumisel olla? Või kui kaugel see potentsiaalne ja tõenäoline konflikt võiks olla?
Uudistest võib järeldada, et selles mängib üllatavalt suurt rolli USA järgmine president. Üks kandidaatidest on häälekalt mõista andnud, et NATO ülalpidamine lasub paljuski ameeriklastel ja seda olukorda tuleks kiiresti muuta. Ida-Euroopas on Venemaad just NATO-ga ähvardatud, aga mis saab siis, kui Euroopa kaitsmine jäetakse eurooplastele?