Kiri: päris hea maa ja päris hea rahvas

Mare Rossmann. Foto: Erakogu

Elame ajal, mil tuleb tikutulega otsida häid uudiseid. Õhk ümberringi on negatiivsetest uudistest paks. Sa võid küll ise valida, mida lehest loed või telerist vaatad, aga sa ei saa ümbritsevast elust ennast päriselt ära lõigata.

Halvad uudised pressivad sisse aknast ja uksest. Ja siis tuleb 24. veebruaril kindral Herem ja ütleb, et Eesti on päris hea maa ja siin elab päris hea rahvas, kelle eest tasub seista küll. Seda kinnitust oli meile väga tarvis, et tõrjuda ärevust ja tekitada juurde enesekindlust ja eneseusku.

Meie peaminister ütles, et me viriseme ennast vaeseks. Mulle ka virisemine ei meeldi, aga meie ümber on inimesi, kes ongi vaesed ja kes ei saa ennast rikkaks rääkida. Aga see ei aita sinu elu paremaks muuta, kui paned juba hommikul vinguviiuli tööle, tõmbad sae käima ja saadad kaasteelise poole sõimusõnad sooviga talle koht kätte näidata. Sind ei aita elus edasi, kui süüdistad oma eluvalikutes teisi või kulutad aega sellele, et vaielda, kes kannatab koduvägivallas rohkem, kas mees või naine. Mis siis aitab ja pakub lohutust?