Uuring: liiklusraevu pole kogenud vaid murdosa inimestest

Kui kaasliiklejad su välja vihastavad, on sind vallanud liiklusraev. Foto: Virumaa Teataja

Norstati veebruaris tehtud uuringu kohaselt puutub 64 protsenti liiklejaist liiklusraevuga kokku kas pidevalt või aeg-ajalt ning vaid 6 protsendil vastanuist puudus liiklusraevuga igasugune kogemus.

Norstati uuringus tunnistas 4 protsenti osalenutest, et neil on raskusi liikluses viisakaks ja lugupidavaks jäämisega. Liiklusraevuks võib lugeda agressiivset sõidustiili, kaasliiklejate sõimamist, kiiruse ületamist, lugupidamatust jalakäijate vastu jne.

Enim täheldavad sagedast liiklusraevutsemist just naisliiklejad. Neist 72 protsenti näeb seda kas sageli või vähemalt aeg-ajalt, samas kui meeste puhul oli selliselt vastanute protsent 56.

Kõige rohkem jääb liiklusraev silma ühissõidukitega liiklejaile, jalakäijaile ning jalgrattureile. Vanuseliselt hoiavad liikluskäitumise suhtes silmad enim lahti just nooremad liiklejad vanuses kuni 30 eluaastat, kellest 29 protsenti näeb liiklusraevu pidevalt. Näiteks 40–50-aastastest liiklejatest märkab seda pidevalt ainult 18 protsenti.

Norstati uuringut kommenteerinud Balcia liikluskindlustuse tootejuht Timo Semjonov ütles, et tulemused on loogiliselt selgitatavad, sest ühissõidukis ei pea inimene sõiduki juhtimisega tegelema. "Rattaga või jala liigeldes on tihti suur oht ka ise ebasobiva liikluskäitumise ohvriks sattuda ning seetõttu märgatakse seda rohkem," selgitas Semjonov. "Samuti on tänapäeva noored rohkem harjunud kaasaegse liikluskultuuriga – kas või kergliiklusega – ning seetõttu märkavad nii-öelda kinnisilmi liiklejaid rohkem."