Vanad raudteeliiprid hakkavad Vinni elanikele sooja andma

Keskkonnaametnik Merike Pärtma (vasakult), keskkonnamõju hindaja Piret Toonpere ja arendaja Alar Kulp loodavad, et õige pea saab Vinni katlamaja hakata kütma purustatud liipritega, mille hake segatakse tavalise puiduhakkega katlamaja hoidlas. Foto: Marianne Loorents

Optimistliku plaani kohaselt tekib alates järgmisest kütteperioodist, aga pigem siiski järgmisest aastast omapärane seos Vinni elanike toasooja ja osakese vana raudtee vahele. Nimelt plaanitakse Vinni katlamajas põletama hakata vanu purustatud raudteeliipreid, mis küttematerjalina on hakkpuidust odavamad.

Kuna õliga immutatud raudteeliiprid liigituvad ohtlikeks jäätmeteks, on enne nende ahju ajamist vaja hinnata liiprite keskkonnamõju ja muuta Metsahake OÜ-le väljastatud keskkonnaluba. Nimetatud ettevõte varustab Vinni katlamaja küttematerjaliga ja on kõnealuses projektis arendaja.

Keskkonnamõju hindamise juhtekspert Piret Toonpere OÜ-st Lemma rääkis, et Eestis juba kasutatakse vanu raudteeliipreid kütteks. "Minu teada kolmes kohas –​ Paldiskis ja kahes Türi vallas asuvas katlamajas," lausus ta. "Mingeid probleeme pole olnud. Aga kuna põlevkiviõliga immutatud liiprid on kahtlemata ohtlikud jäätmed, peab enne nende kasutamist Vinni katlamajas kindlasti läbi viima ka keskkonnamõju hindamise."

​Metsahake OÜ plaanib Vinni katlamaja ahju ajada maksimaalselt 720 tonni purustatud liipreid aastas. Liipritest saadud küttematerjal segatakse tavalise hakkpuiduga ja liiprihake ei ületa 30–35 protsenti kasutatava hakke kogumassist. Plaani kohaselt hakatakse liipreid purustama Vinnist eemal, kuid liiprihake segatakse tavalise puiduga Vinni katlamaja kinnises hoidlas.

​Immutatud liiprid lõhnavad spetsiifiliselt ning neist saadud hakke ladustamine ja segamine võivad välisõhus tunda anda. "Siiski ei tohiks see suur probleem olla, sest lõhn ei ole intensiivne ega väga häiriv ning segama hakatakse kinnises ruumis," märkis Piret Toonpere. "Mingeid väliselt nähtavaid muudatusi Vinni katlamajas ei tehta, mürafoon ei muutu. Looduskaitselisi objekte Vinni katlamaja läheduses pole."

​Arendaja Matsahake OÜ juhataja Alar Kulp lisas, et liipritest saadava hakke kogus on siiski suhteliselt väike, võrrelduna kütteks kuluva tavalise puidu massiga.

"Pigem võib meil tekkida lisaprobleem tuhaga," kõneles ta. "Keskkonnamõju hindamisel on vaja analüüsida liiprite põletamisel tekkiva tuha koostist –​ kas seda võib põllule laotada või mitte. Praegu viiakse tuhk ümberkaudsetele põldudele, aga kui immutatud raudteeliiprid selle keemilist koostist muudavad ja see osutub keskkonnale kahjulikuks, siis tuleb tuhk vedada jäätmekeskusesse. Tegelikult oleme ka varem osa oma tuhka jäätmekeskusesse vedanud."

Kulp ütles, et liiprite kasutuselevõtu algus sõltub sellest, kui kiiresti vajalikud mõjud saavad hinnatud ja dokumentatsioon koostatud. "Optimist räägib uuest kütteperioodist, aga mina jääksin pigem siiski järgmise aasta juurde," lausus ta. "Enne kui meil luba käes, ei sõlmi me ka mingeid lepinguid tooraine saamiseks. Aga usun, et sellega probleeme ei teki, sest Eestis uuendatakse raudteid kogu aeg ja vanu liipreid on pigem üle kui puudu."

Võimalik, et vanade liiprite ahju ajamine hakkab kajastuma ka Vinni kaugkütet kasutavate inimeste rahakottides. "Liiprid on kindlasti odavam tooraine kui hakitud puit," tõdes Alar Kulp. "Ka peaks immutatud liiprite kütteväärtus olema suurem kui tavalisel puidul. Kui palju nüüd kütmine odavamaks läheb, seda ei oska ma hetkel veel hinnata, aga mingi tarbija jaoks positiivne mõju on sel kindlasti."