Vanad raudteeliiprid hakkavad Vinni elanikele sooja andma

Copy
Keskkonnaametnik Merike Pärtma (vasakult), keskkonnamõju hindaja Piret Toonpere ja arendaja Alar Kulp loodavad, et õige pea saab Vinni katlamaja hakata kütma purustatud liipritega, mille hake segatakse tavalise puiduhakkega katlamaja hoidlas.
Keskkonnaametnik Merike Pärtma (vasakult), keskkonnamõju hindaja Piret Toonpere ja arendaja Alar Kulp loodavad, et õige pea saab Vinni katlamaja hakata kütma purustatud liipritega, mille hake segatakse tavalise puiduhakkega katlamaja hoidlas. Foto: Marianne Loorents

Optimistliku plaani kohaselt tekib alates järgmisest kütteperioodist, aga pigem siiski järgmisest aastast omapärane seos Vinni elanike toasooja ja osakese vana raudtee vahele. Nimelt plaanitakse Vinni katlamajas põletama hakata vanu purustatud raudteeliipreid, mis küttematerjalina on hakkpuidust odavamad.

Kuna õliga immutatud raudteeliiprid liigituvad ohtlikeks jäätmeteks, on enne nende ahju ajamist vaja hinnata liiprite keskkonnamõju ja muuta Metsahake OÜ-le väljastatud keskkonnaluba. Nimetatud ettevõte varustab Vinni katlamaja küttematerjaliga ja on kõnealuses projektis arendaja.

Keskkonnamõju hindamise juhtekspert Piret Toonpere OÜ-st Lemma rääkis, et Eestis juba kasutatakse vanu raudteeliipreid kütteks. "Minu teada kolmes kohas –​ Paldiskis ja kahes Türi vallas asuvas katlamajas," lausus ta. "Mingeid probleeme pole olnud. Aga kuna põlevkiviõliga immutatud liiprid on kahtlemata ohtlikud jäätmed, peab enne nende kasutamist Vinni katlamajas kindlasti läbi viima ka keskkonnamõju hindamise."

Tagasi üles