Juhtkiri: rändlinnud kurnavad põllumehi

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Maamaksureform ja aina karmistuvad Euroopa Liidu otserahastuse nõuded seavad põllumehed üha raskemasse olukorda.

Virumaa Teatajale antud intervjuus ütles europarlamendi saadik Riho Terras, et samamoodi edasi minnes võib tekkida olukord, kus Eestis kasvatatud vili on liiga kallis ja see ei jõuagi kohaliku toidutööstuseni. Halvimal juhul hakatakse lähteaineid ostma väljastpoolt Euroopa Liitu, sest nii tullakse ka toiduainetööstuses ots otsaga kokku.

Lisaks meie heitlikule ilmale tekitavad paljudele põllumeestele meelehärmi tiivulised, kes põllule külvatud seemned agaralt ära söövad. Kui utreerida, siis võib täitsa küsida, kas valime hanede prii toitmise või seisame selle eest, et toidame iseend.

Rändel hanelistel on kõht tühi ja viljapõllud sealse nokaesisega kui rikkalikult kaetud lauad. See on linnu loogika. Põllumehe loogika ütleb, et haned teevad põldudel korvamatut kurja. Kus on kokkupuutepunkt, et haned oleksid söönud ning põllumeeste närvid ja rahakott kahjustamata? Küsimus on aastaid õhus olnud, aga kas ollakse selle ajaga lahendusele lähemale jõutud? Ei olda. Ja tundub, et ornitoloogid ja keskkonnakaitsjad ei ole põllumeeste muret tõsiselt võtnud.

Ornitoloogide pakutud lahendus, et lindudele tuleks rajada spetsiaalsed söödapõllud, paistab natukene naiivne. Vähemalt tavainimese jaoks. Keegi ei kahtle haneliste nutikuses, aga teeviitasid nad kõigele vaatamata lugeda ei oska. Kuidas neile selgeks teha, et ühel põllul võib söömas käia ja teisel mitte? Jah, mingit harjumust on võimalik kindlasti kujundada, aga esimene asi, mis linde-loomi juhib, on ikka instinkt – kõht võimalikult kiiresti ja võimalikult vähese vaevaga täis saada! Ja kui tiivuliste rändeteekonnale jääb esimese asjana põllumehe talirapsipõld, siis lähevad nad sinna sööma, mitte ei hakka otsima, et kusagil kolmanda metsatuka taga peaks olema spetsiaalselt nendele mõeldud põld.