Kohtuotsusest selgus, et sõnumite saatmine pole iseenesest ahistav jälitamine

Ahistava jälitamise paragrahv lisati karistusseadustikku 2017. aastal. Foto: Postimees

Viru maakohtu Rakvere kohtumajas mõisteti reedel ahistava jälitamise süüdistuses õigeks 42-aastane Janar. Kohus nentis, et sõnumivahetuses esinenud väljendid, mis süüdistatu oli ühise lapse ema kohta kasutanud, olid häiriva loomuga, kuid sõnumites ei sisaldunud ähvardusi. Seetõttu langes kohtu hinnangul kuriteokoosseis ära.

Ühe Lääne-Virumaal elava paari 2019. aastal lõppenud kooselu järel tuli lahendada ka ühise lapse hooldusõiguse küsimus. Paraku ei saanud endised elukaaslased kuidagi kokkuleppele ja aja möödudes valdas 42-aastast Janarit selline pahameel, et ühise lapse ema telefoni tabas korralik sõnumilaviin. 2021. aasta oktoobri ja detsembri vahel saatis mees 81 sõnumit, mis olid tihtilugu solvava, alandava ja alavääristava sisuga.

Janari jurist Monica Meristo-Dmitrijev ütles kaasust kommenteerides, et nüüdseks on vanemad õnneks lapse hooldusõiguse üle omavahel läbi rääkida saanud. "Tean Janarit maast madalast nii iseloomult kui ka käitumiselt ja samamoodi tean seda peret ning selle vaidluse tagamaid. Muidugi ma olen nõus, et Janar ei pidanud just selliseid väljendeid kasutama, aga isa ei saanud oma lapsega kontakti ja solvus," rääkis Meristo-Dmitrijev.