Repliik: liblejahita kevad üle aastate

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

18 aastat tagasi tuli meie perre lemmikloomaks kääbusküülik Jordan. Kui Jordan oli parematele jahimaadele läinud, saabusid Jossu ja veidi aja pärast ka Tuutu.

Jossu oli minu parim sõber, kes kasvas kogu oma krutskitega väga sügavale südamesse. Tuutut inimesed ei huvitanud, tema käis Jossul sabas. Kui nendegi aeg siinilmas otsa sai, tuli meie perre Muki – imearmas laiguline musirull, kes ei teinud ilmaski pahandust. Pärast Muki õnnetut lõppu pidasin vaid pool aastat lemmikloomata vastu ning tõin omale uue kauni kõrviku Matilda.

Ühel hetkel leidis laps, et temal on hädasti merisiga vaja. Häid lambaid mahub palju ühte tuppa ning merisiga Roosist sai Matule truu kaaslane. Kuna merisead on karjaloomad, tuli pärast Matilda lahkumist koju tuua järgmine põrsas. Kolooniast päästetud Roodman oli Roosist kohe vaimustuses. Nad elasid koos kõrge eani. Enam ma rohusööjaid tuppa ei taha, liiga palju tolmu. See on esimene kevad 18 aasta jooksul, mil ma hasartselt esimesi tärkavaid võilillelehti taga ei aja.