Valitsus soovib trahviühiku kahekordistada

Vabariigi valitsuse pressikonverents Stenbocki majas. Foto: Eero Vabamägi

Täna kiitis valitsus heaks ja andis riigikogule üle eelnõu, mille järgi suureneb füüsiliste isikute väärtegude eest rahatrahvide arvestamise aluseks olev trahviühik seniselt neljalt eurolt kaheksale eurole.

Justiitsminister Madis Timpson tõdes, et väärtegude toimepanijad tekitavad riigile kulutusi. "Nende tegude menetlemine maksab raha, mis tuleb riigieelarvest ehk kõikide ausate maksumaksjate taskust. Selleks et menetlemise kulusid kataksid rikkujad, on mõistlik võtta selleks raha neilt, kes tegelikult seadust rikuvad," rääkis justiitsminister Madis Timpson.

Eelnõu kohaselt saaks edaspidi minimaalseks rahatrahviks määrata ka kaheksa euro suuruse trahvi. Maksimaalne rahatrahv väärteo eest kerkiks varasemalt 1200 eurolt 2400 eurole ja alaealiste rikkujate jaoks luuakse erand. Nimelt määratakse neile edaspidi pool rahatrahvi suurusest, mis seaduses ette on nähtud. Maksimaalsed 150 trahviühikut tähendaks seega 1200 euro suurust trahvi.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks võetakse varasema viie euro asemel seitse eurot ja maksimaalne hoiatustrahvi määr tõuseb 300 eurolt 420 eurole. 

Ühissõidukitega liikuvatel "jänestel" tuleb senise 20 euro asemel välja käia 40 eurot.

Justiitsminister tunnistas, et ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi õigusrikkujate käitumist oluliselt parandada.