Linnavalitsus soovib Kastani puiestee esialgse nime taastada, mitte seda muuta

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tunnustas tublimaid ainetundjaid ja nende õpetajaid. Pildil õpetaja Heli Kirsi. Foto: Ain Liiva

Õpetaja ja Rakvere linnavolikogu liige Heli Kirsi leiab, et Rakveres asuva Kastani pst renoveerimise järel ei soovi linnavalitsus tänava nime mitte muuta, vaid endise nime ennistada. Teisisõnu ka taastada.

Rakveres asuva Kastani pst ümbernimetamine tuleks täpsemalt sõnastada nii, et Rakvere linnavalitsus soovib ennistada, loe taastada, Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust arvestades Jaan Poska puiestee nime.

Miks just Jaan Poska puiestee? Tartu Rahulepingut peetakse meie riigi sünnitunnistuseks ja Jaan Poska oli rasketel rahukõnelustel Eesti delegatsiooni pealäbirääkija. Poska lahkus maisest elust kuu aega peale läbirääkimisi, märtsis 1920. Rakvere rahval oli veel hästi meeles, mida saatsid punased korda Rakvere äärelinnas, tappes 1918 detsembris ja 1919 jaanuari algul linnaelanikke ja ümbruskonna väärikaid kodanikke. Kokku üle 100 inimese.

Rahuläbirääkimistel soovis tollane Nõukogude Venemaa piiri tõmmata nii, et Virumaa oleks läinud punaste kätte Kundani välja, kuid õnneks suutis delegatsioon läbirääkimistel saavutada oluliselt teistsuguse tulemuse, mis toetus omakorda Eesti sõdurite ülimatele pingutustele rinnetel Narva ja Petseri taga. Venemaa tunnistas siis ja tunnistab ka nüüd vaid jõudu.

See suurejooneline, pärast Eesti Vabadussõda puiesteena rajatud tänav, tehti toonase linnavõimu, ja arvata, et ka linnakodanike poolt, Jaan Poskale tänuks ning tema meelespidamiseks. Nimelt võttis Rakvere linnavolikogu 10. märtsil 1920. aastal üksmeelselt vastu otsuse, et uue linnaosa peatänava nimeks saab just Jaan Poska tänav. Sinna rajatud puiestee tegemine võttis aga mitu-mitu aastat aega. 1925. aastal avati suure pidulikkusega skulptor Amandus Adamsoni valmistatud Rakvere Vabadussõja ausammas. Tänavanimi oli uuesti muutuste tuules 1940. aasta suvel, kui Eestis kehtestati Nõukogude okupatsioonirežiim, mis Poska nime asendas Kastaniga. Vabadussõja ausammas lasti aga õhku sama aasta 21. oktoobril. Saksa okupatsiooni aastail Jaan Poska puiestee nimi taastati ja isegi pärast teist maailmasõda 1945. aasta hilissügisel oli veel tänavanimena kasutusel, aga kommunistide survel mitte enam kauaks.

Jaan Poska järeltulijad elasid Rakveres 1950.- 1960. aastail ja neist kõigile tuntud on luuletaja Ott Arder ning tema vend muusik Jaan Arder. Karmeli kogudus ei ole loodetavasti siiani unustanud koguduse õpetajat Arpad Arderit, kes on Jaan Poska üks väga paljudest järeltulijatest. Paraku kiusasid okupandid teda taga ja saatsid Rakverest koos perega minema. Tema poeg Ott Arder oli muuseas vägev spordipoiss Rakvere I Keskkoolis ja arvata võis, et meie 1930. aastal avatud staadioni poole seadis ta sammud Võimla tänavat pidi. Poska Areena kõlab vägevalt, kui vaid Poska vääriliselt pallimänguvõistkonnad taas Eesti meistritiilile pürgiksid!

Ajaloolane, genealoog ja nimeteadlane Fred Puss ütles 2018. aastal Postimehele, et Poskade perekonda võib pidada Eesti kõige mõjukamaks perekonnaks. Sealt on sirgunud Eesti start-up’ide lipulaeva Transferwise’i asutaja, Kanada tuntumaid arhitekte ning Euroopa suurimate meediakontsernide hulka kuuluva Schibstedi ärijuht.

Poskade eristumine talupojasuguvõsadest olevat alanud juba 19. sajandi keskel, kuid nad jäid läbi aegade eestlasteks, olles oma venekeelse hariduse ja paljude riigiametnike olemasolu tõttu lähemal pigem vene kui saksa kultuurile. Poskade hulgas võib kõige rohkem näha vaimulikke ja juriste.