Lahkumineku järel alanud vara jagamine seisab ikka veel kompromissi taga

Kohtuvaidluse eel polnud kumbki partneritest kuulnud sellisest juriilidsest kehast nagu seltsing, kuid hagi oli ehitatud just selle kohta. Foto: shutterstock.com

Juba teist aastat otsitakse Viru maakohtu Rakvere kohtumajas asjaolude sunnil just õiguslikku lahendust vaidlusele, mis tekkis lahkumineku järel vara jagamise pärast. 21 aastat kestnud suhe leidis oma lõpu 2018. aastal, kui naine otsustas asjad kokku pakkida ja koos lastega endale kuuluvasse majja kolida. Paberite järgi kandis hoone saunamaja nimetust, kuid pisukese vuntsimise järel kannatas seal esialgu ka aasta ringi elada.

Mees ütles lahkumineku järel, et tema oma lapsi lageda taeva alla ei jäta ja teeb maja juures kõik vajalikud tööd. Selle peale koostaski naine neist nimekirja ning laste isa täitis lubaduse. Lisaks andis mees naisele 20 000 eurot, et saunamaja sisustada, ja auto.

Kõik oli justkui omavahel selgeks räägitud ja ka kokku lepitud, kuid poolteist aastat hiljem sopsas laste isa postkasti hagi, mille kohaselt nõudis naine poolt kooselu ajal soetatud varast. Naise hinnangul oli vara koguväärtus 1 800 000 eurot. Vaidluse vundament on seejuures püstitatud võrdlemisi kõikuvale pinnasele. Nimelt leiab naine, et kooselu algusega 1990. aastate lõpus pandi alus ka seltsingule, mille eesmärk oli pere majanduslike tingimuste ja heaolu parandamine. Üllataval kombel polnud kumbki pooltest enne hagi esitamist kursis, mida seltsing endast õigupoolest kujutab. Sellele osundas ka kohtunik, sest tegu on vaidluse esimese verstapostiga ja selles tuleb selgust saada. Pooltel pole seltsingu kohta koostatud lepingut ja paar polnud ka abielus. Naine ja nii mõnedki tunnistajad kinnitasid, et pereema oli perepeale asjaajamistel abiks, kuid maha pole sellest jäänud ühtegi dokumentaalset tõendit, mille tõttu tekkis ka küsimus, milline oli naise panus ja kas seda saab üldse mõõta.