Juhtkiri: ilutegijad teevad silmad ette

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Nädalavahetusel võistlesid Rakvere ripsmetehnikud Eesti meistri tiitli nimel. Kuigi kõrvaltvaataja meelest võib ripsmekunst olla kummaline ala, milles mõõtu võtta, vajab see siiski peene näputöö oskust ja kannatlikkust.

Ilu eest ollakse nõus välja käima suuri summasid ning tegema ükskõik mida. Kindlasti on tarvis tundliku ilumeelega spetsialiste, kuid tundub pisut müstiline, et Eestis on üle 15 000 ripsmetehniku. Samas oli 2022. aastal ühtedel andmetel Eestis õpetajaid 26 256.

On arusaadav, et rahulik ja keskendumist nõudev töö kaalub üles stressirohke ning alamakstud ameti. Kui ühepäevase kulmuhoolduskoolituse eest tuleb osalejal välja käia 299 eurot, siis pole ime, et palga suurus ilumaailmas õpetajate keskmisele palgale silmad ette teeb ja salongipidajaid igal nurgal leidub.

Nii mõnigi ala võib eemalt vaadates tunduda veider, arusaamatu või lihtne, aga tegelikult on täppistöö. Head ripsmetehnikut on raske leida, ning kui sobiv viimaks leitud, tasub temast kümne küünega kinni hoida. Sama võib öelda juuk­suri, küünetehniku või mõne teise spetsialisti kohta.

Ripsmetehnikuamet on üks selliseid, millest sõltub inimese väljanägemine ja enesetunne. Hea tegija on kuldaväärt, ja kui on turgu ja tellijaid, siis ilutööstus õitseb. Igas ametis leidub meistreid ja kobakäppi. Võistlus on hea viis selgitada välja parimad, keda võib kinnisilmi usaldada. Siis ei pea hiljem kurtma kunstripsmetega koos kaotatud pärisripsmete pärast.

Kunstiluga saab loomulikku ilu rõhutada või pisendada ja tekib küsimus, kas loomulik ja naturaalne siis enam ei sobi. Võõraste sulgedega polevat ilus end ehtida lasta, aga tänapäeval on kunstripsmetest saanud suuremat sorti moodukaup, mida agaralt endale külge pannakse. Ilu on ja jääb alati vaataja silmadesse.